lähtunud oma kogetust. Jällegi sobib näiteks Helga Nõu, kelle noorsooromaanid paljude arvates on peale ,,Pea suud" allamäge läinud, kuna vana inimene, kes püüab noorte keelt jäljendada mõjub naeruväärselt. Siinkohal tahan ikkagi meelde tuletada, et kunst ja äri võivad ristuda ja kanduvad siis enamasti populaarsuse- ja rahajahil materiaalse heaolu poolele. Kuid nii nagu on lõputult erinevaid elustiile ja olusid, on ka elutunnetusi mustmiljon. Isegi kui grupp sama aja ja koha kunstnikke loovad elust kunsti, siis resultaat on siiski omanäoline. Eriti vastanduvad või põrkuvad sellistes olukordades vanad ja noored. Tuues näiteid kaasajast, juhiksin tähelepanu ääretult jõuliselt pealetungivale noorusele oma performance'itega, millele on iseloomulik reformimisiha ning vana kogemuse mittehindamine. Eks ole seda märgatud igal ajal.
Programmemad kuuluvad ka sinna alla. Nad kasvatavad lapsi mingisuguse skeemi järgi. Nad üritavad oma seesmist ebakindlust täita mingi skeemi või mudeliga, mis on väljaspoolt võetud. See võib juhtuda ka siis, kui lapselt nõutakse liiga palju, tema individuaalsusega ei arvestata või tema jaoks on liiga vähe aega. Kõige sellle nimetatu tagajärg on see, et laps hakkab võtma maailma sellisena, millelt midagi oodata ei tasu. Depressiivse inimese üks põhilisi elutunnetusi, lootusetuse tunne võib tihti pärineda sellest east. Need lapsed ei usu eriti tulevikku, nad ei usu iseendasse, oma tunnetesse. Nad on õppinud üksnes kohanema. Tugevad on nad ka talumises ja loobumises. Ka rõõmustada nad ei oska. Võib öelda, et see toimetulematuse tagajärg on sageli see, et lapsel tekib tunne, et nad ei väärigi armastust. Laps ei saa sellest aru, et tema vanem ei olegi võimeline armastama. Tema tunnetab ainult seda, et teda ei armastata. Ja ta arvab,
Programmemad kuuluvad ka sinna alla. Nad kasvatavad lapsi mingisuguse skeemi järgi. Nad üritavad oma seesmist ebakindlust täita mingi skeemi või mudeliga, mis on väljaspoolt võetud. See võib juhtuda ka siis, kui lapselt nõutakse liiga palju, tema individuaalsusega ei arvestata või tema jaoks on liiga vähe aega. Kõige sellle nimetatu tagajärg on see, et laps hakkab võtma maailma sellisena, millelt midagi oodata ei tasu. Depressiivse inimese üks põhilisi elutunnetusi, lootusetuse tunne võib tihti pärineda sellest east. Need lapsed ei usu eriti tulevikku, nad ei usu iseendasse, oma tunnetesse. Nad on õppinud üksnes kohanema. Tugevad on nad ka talumises ja loobumises. Ka rõõmustada nad ei oska. Võib öelda, et see toimetulematuse tagajärg on sageli see, et lapsel tekib tunne, et nad ei väärigi armastust. Laps ei saa sellest aru, et tema vanem ei olegi võimeline armastama. Tema tunnetab ainult seda, et teda ei armastata
Programmemad kuuluvad ka sinna alla. Nad kasvatavad lapsi mingisuguse skeemi järgi. Nad üritavad oma seesmist ebakindlust täita mingi skeemi või mudeliga, mis on väljaspoolt võetud. See võib juhtuda ka siis, kui lapselt nõutakse liiga palju, tema individuaalsusega ei arvestata või tema jaoks on liiga vähe aega. Kõige sellle nimetatu tagajärg on see, et laps hakkab võtma maailma sellisena, millelt midagi oodata ei tasu. Depressiivse inimese üks põhilisi elutunnetusi, lootusetuse tunne võib tihti pärineda sellest east. Need lapsed ei usu eriti tulevikku, nad ei usu iseendasse, oma tunnetesse. Nad on õppinud üksnes kohanema. Tugevad on nad ka talumises ja loobumises. Ka rõõmustada nad ei oska. Võib öelda, et see toimetulematuse tagajärg on sageli see, et lapsel tekib tunne, et nad ei väärigi armastust. Laps ei saa sellest aru, et tema vanem ei olegi võimeline armastama. Tema tunnetab ainult seda, et teda ei armastata
annaabi.ee 
