Ta keskenub oma kuulsamates näidendites inimisikusse ja perekonnaprobleemidesse. Käsitleb meeste ja naiste vahelisi suhteid, neid mürgitavat usaldamatust, perekondlikku võimuvõitlust, psühholoogilisi hälbeid, hukkatuslikke kirgi ja pahelisi instinkte. 10. Nimeta A. Tsehhovi olulisemaid näidendeid. "Kajakas" (1896) "Onu Vanja" (1897) "Kolm õde" (1901) "Kirsiaed" (1904) 11. Missugune on modernistlik kirjanik? · Elutundelt iroonik ja skeptik · Vastuste andmise asemel eelistab küsimusi esitada · Puuduvad kindlad seisukohad keeruliseks muutunud maailma suhtes, ei usu ühtedesse seletustesse · Kriitiline suhtumine minevikku · Lugeja sokeerimine, teks on mõeldud ainult neile, kes suudavad teda mõista · Endiste tavade ja normide eitamine, nende ümbermõtestamine täiesti uutel alustel · Usaldamatus kõikvõimalike illusioonide suhtes 12
puudub selge kompositsioon- viimast asendavad assotsiatsioonid, tagasipöördumised, kordamised, ümberütlemised, hüpped ühelt teemalt teisele, laused on lõpetamata, esineb grammatika vigu, luules sai tähtsaks intonatsioon, rõhk, pausid; loodi uusi metafoore, sõnu. Muutus kirjanduse aine modernismis kadus ära arvamus et kirjanik suudab oma tekstiga tõde maailma kohta peegeldada, ja seda isegi paremaks teha. Kirjanik oli elutundelt iroonik ja skeptik, küsimuste esitaja, tal puudusid kindlad seisukohad maailma suhtes, ta ei uskunud ühestesse seletustesse Kirjaniku ja lugeja vahekord lugeja ei tea mis teda ees ootab, tekst oli mõeldud neile kes suutsid seda mõista Teksti ja lugeja vahekord lugeja muutus senisest enam kaasautoriks, kuna ta hakkas ise tekstiga mängima, reeglitest aru saama. Virginia Woolf-> ,,Jacobi tuba" James Joyce-> (1882-1941)Dublin ,,Finnegans Wake" Franz Kafka-> /1883-1924) Praha, ,,Ameerika"
Blicheri lüürilisi luuletisi, elavas rahvakeeles jutustatud novelle ja antikiseerivalt vestetud minevikulugusid varjutab omapärane nukrus või ka nukker huumor: jutukogu ,,Sidimistuba" 1842, ,,Külaköstri päevik" 1824. Ta oli Jyllandi looduse ja rahva laulik. Nii ilmneb ka lüürikas teatav tõelikkusele lähenemise tendents, tõmmates kindla piiri vana ja uue romantismi vahele. Ometi kuuluvad kõik need luuletajad oma elutundelt ja maitselt veel romantismi hilisemasse ajajärku (poeetilisse realismi) või vähemasti seisavad selle piirimail. Teadlikku vanarealismi omab taani kirjandus ühes naiskirjanikus, proua Thomasine Christine Gyllembourg-Ehrensvärd'is (Heibergi ema, 1773-1856), kes 18. saj. aatlevas vaimus käsitles novellivormis kodanlikku kaasaega: eriti tuntud on tema teos ,,Argipäevalugu" 1828. Kuid siinkohal pole tegu realismiga sõna tõsises mõttes.
Selline nõrk ning järeleandlik tegelane kannab hoiatusfunktsiooni -- potentsiaalne, peidetud, teadvustamata kurjus, võib olla isegi halvem, ohtlikum ning piiramatum kui avalik, otsene ja agressiivne kurjus. Et selgemalt välja tuua autori kurjusekontseptsiooni eripära «Pillmehes» «Reekviemis», ositi ka «Kalevipoja mälestustes», võib neid võrrelda Vetemaa telenäidendiga «Illuminatsioonid keravälgule ...». On muidugi riskantne kõrvutada mitte üksnes zanrilt, vaid ka elutundelt üksteisest oluliselt erinevaid teoseid -- «Illuminatsioonide» ratsionalistlikku mudelmaailma ning sisseelamisega kujutatud kannatustemaailma «Pillimehes». Olemuselt erinevate teoste võrdlemist õigustuseks on aga kogu Vetemaa loomingu silmapaistev ühtsus, zanripiire minetades kanduvad probleemid ja elutunne varastest novellidest luulesse, sealt romaanidesse ning edasi juba draamadesse. Kõrvutuse juurde tagasi tulles -- «Illuminatsioonide»
annaabi.ee 
