katkeb, siis enam seda ühendada ei saa. Siirata saab aga sarvkesta. Müüt: Pimedal või tugevate nägemishäiretega inimesel areneb välja kuues meel. Tegelikkus: Väljend "kuues meel" on poeetiline ja sellel ei ole mingisugust seost nägemishäiretega. Inimesel võib kuulmise- või tundmisetaju suureneda, kuid seda ei saa nimetada ebatavaliseks talendiks. KOKKUVÕTE Silmad on inimestele antud vaatamiseks (Trofimova). Seega milleks ülemäära muretseda ja oma elutoiminguid vastavalt seada, et hoida silmi millegi eest, mis nendele sugugi ohtu ei kujuta. "Silm näeb unenäos selgemini kui ärkvel olles" (Leonardo da Vinci) kas samuti müüt? See jääb iga ühe enda otsustada. KASUTATUD KIRJANDUS Trofimova,I. (2006). 4 müüti silmadest. http://www.kodutohter.ee/arhiiv/200608/main3.html (21.11.2011). Myths about vision loss. http://www.99main.com/~charlief/vi/myths.html (21.11.2011). Salvin, J.H. (2010). Vision facts and myths. http://kidshealth
populaarseima raamatu ,,Mees, kes teadis ussisõnu", kus paljudel metsaelanikel on raske, kui mitte võimatu vastu panna uudishimule külaelu vastu. Seda, mida ma ei ole varem näinud, katsunud ega maitsnud tundub alati parem ja ilusam. Sellises olukorras ei nähta asjade negatiivset ja rutiinset poolt. Külas pidi ise tööd tegema selle nimel, et katus pea kohal oleks, riided seljas ja kõht täis. Metsas oli see vastu kõik palju lihtsam, kus enamus elutoiminguid toimus ussisõnade abil ja nende teadmisel jooksis kõik peaaegu iseenesest kätte. Olenemata oma lühikese ea tõttu, võib iga eestlane uhkusega rinna ette ajada ja öelda: ,,Eestlane olla on uhke ja hää!" me oleme võidelnud, võitnud ja püsima jäänud. Kui Tammsaare laseb Vargamäe Pearul öelda, et see on kange sääl Vargamäel, siis on see öeldud kõigi eestlaste kohta. Me oleme üks kange sugu Balti mere kaldasopis. Meie
ehitusele kui ka funktsioonile. Üldise reeglina suureneb koos keha kasvuga enamik bioloogilisi funktsioone. Olgu näiteks kas või hiire ja elevan- di võrdlemine. Laias laastus on problemaatika ühine ka erinevat kasvu inimeste vahel. Suure ja väikese keha liigutamiseks kuluva energia hulk on erinev. Seda nii kehade massi kui ka näiteks liikumisele osutatava õhutakis- tuse tõttu. Füüsilise töö kõrval kulutab suurem keha ka rahuolukorras rohkem energiat. Seal on elutoiminguid korraldavaid rakke rohkem igaüks neist vajab funktsioneerimiseks energiat. 31 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! RAKKUDE UUENDAMINE Keha struktuure peab pidevalt uuendama. Meie kehas lakkab ühes minutis tööta- mast sadu miljoneid rakke. Kõik need tuleb asendada, muidu halveneb meie tervis
tegevusplaane. Primaarset motoorset välja ühendavad kaks närviteed seljaajuga. Need on püramidaaltrakt, mis saadab signaale tahtlikeks liigutusteks lihastele, ja ekstrapüramidaaltrakt, mis motoorse taalamuse ja basaalganglionide kaasabil korraldab üldist instinktiivset motoorikat. Vaheaju (diencephalon) Suuraju istub nagu seenekübar arengulooliselt palju vanema vaheaju peal. Vaheaju koordineerib kõiki alateadlikke elutoiminguid. Mitmesugustelt retseptoritelt saabuvate signaalide põhjal tekivad siin reaktsioonid, mille ülesandeks on tagada organismile püsiv keskkond. Näiteks võib tuua termoretseptorid, mis vastutavad kehatemperatuuri eest; osmoretseptorid, mis tekitavad janu; ja glükoosiretseptorid, mis tekitavad näljatunde. Vaheaju juurde kuuluvad muu hulgas taalamus, hüpotaalamus koos ajuripatsiga (hüpofüüsiga) ning käbinääre (epifüüs). 41
annaabi.ee 
