Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühiskonna mitmekülgsemaks muutmisega kasvab ka plaanipärase kasvatuse ja koolituse tähtsus ühiskonnas.
ole eitanud enesetunnetuse võimalikkust ja tarvilikkust. Skeptikute arvates on enesetunnetus eneseteostuse tähtsaim eeltingimus. "Et tunda rõõmu tõelisest vabadusest, peame purustama ahelad, mis seovad meid välise maailma külge," arvab Montaigne. Tänapäeva psühholoogid ei tunnusta vaid introspektiivset meetodit. Ainult sellist teed mööda minnes ei jõua me hõlmava vaateni inimloomuse kohta. Introspektsioon (enesevaatlus) avab inimese elutervikust ainult väikese, individuaalsele kogemusele kättesaadava osa. See ei suuda iialgi katta kogu inimlike nähtuste ala (Cassirer, 1999, lk.16). Sokrates lahkab detailselt ja põhjalikult inimindiviidi omadusi ja voorusi ning püüab neid defineerida: headus, õiglus, mõõdukus, julgus jne. Aga ta ei püüa inimest defineerida. Miks? Inimese loomust ei saa avada samal moel kui esemete loomust. Füüsilist eset võib kirjeldada tema
vahendit või solvata tema inimväärikust ükskõik milliste eesmärkide saavutamise nimel. Pedagoogilised suunad ja ajaloolised pealiinid Kasvatus ja ühiskonna areng Primitiivsed, agraar- ja feodaalühiskonnad, industriaalühiskond. Teatud moel kasvatus on oma aega peegeldus. Kasvatus on sotsiaalne tegevus, mis on tihedalt seotud ühiskonnaga. Primitiivses ühiskonnast lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes ning kasvatust ja õpetust oli raske eristada kogu elutervikust. Agraar- ja feodaalühiskonnas kasvatus samamoodi oli seotud muu tegevusega. Sel ajal kasvatust suunasid ikka veel tugevalt traditsioonid, tekkis kirjaoskus, kujunes koolkohustus, hakkas kujunema meistrite-õpipoiste süsteem, sai alguse kutseõpe. Industriaalühiskonnas sündis uus majandussüsteema ja palgatöö, millega muutus elukeskkond, elustiil, pereelu. Oli vaja koolitada tööjõu, muutus hariduspoliitika. Muutuvad arusaamad lapsepõlvest
annaabi.ee 
