Loodusliku valiku toimel jäävadki ellu enamkohastunud organismid. Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus,kuju), võivad kanduda edasi järglastele. Järkjärgult, paljude põlvkondade jooksul, arenevad paremini kohastunud taimed ja loomad veelgi, kuna vähemkohastunud surevad välja. Evolutsioonist annavad tunnistust mitmed tõendid minevikust, nt. Fossiilid e. Jäljendid mis tahes eluvormidest või nende elutegevustest. Nt. Loomade ja taimede kivistunud jäänused, millest nähtub, kuidas taimed ja loomad on aja jooksul muutunud. Mida rohkem leitakse kivistisi, seda selgemaks saab paljude isendite sugulus. Inimese kujunemislugu saab alguse australopiteegist, kelle puhul on tegemist inimese ja Aafrika inimahvi eellase vahepealse olendiga. Talle järgnesid juba selgemate tunnustega inimlased Homo habilis e. Osav inimene, kelle nägu oli küll lamdedam ja hambad
mingi kivi otsustab lahkuda, siis see, kes näeb sellest müürist välja, nimetab seda suureks iluks. Kes iganes seda nägi, see ilu saab tema ainueluks ja pole kohta, kus ta häbi selle üle tunneks. Mõte on selles, et me täidame oma elu kohustustega, mis hoiavad meid kinni ja tekitavad “müüri“ meie ümber, millest välja näe. Seetõttu ongi nii, et kui inimene näeb pääsu kõigist oma rutiinsest elust, saab see tema kinnismõtteks ehk suureks iluks. Ta näeb ilu väljaspool enda elutegevustest. Sõnum: Me proovime enda elu täita inimeste, töö ja muude kohustustega ja see tekitab meie sisse müüri, mida me ei ületa ja ei saagi ületada. Aga kui me kord näeksime ka elu väljaspool seda, siis me ütleks kõigest sellest võimsast linnusest ära ja läheks selle uue võimaluse juurde. Tõepoolest, meid kõiki ümbritseb mingi müür. Meil on miski mis meid peatab iga asja juures kinni.
Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (Riigi Teataja I 2007, 71, 437 - jõust. 01.10.2008). Lisaks eeltoodule on puuet defineeritud kui füüsilist või vaimset kahjustust, mis oluliselt piirab ühte või rohkemat inimese peamistest elutegevustest (näiteks enese eest hoolitsemine, kõndimine, nägemine, kuulmine, rääkimine, hingamine, õppimine, töötamine) (Bailey jt 1995:37). Lisaks sellele võivad puuded olla ajutised või püsivad; progresseeruvad, regresseeruvad või stabiilsed; vahelduvad või pidevad. Kõrvalekalle populatsiooni normist võib olla väike või suur ning võib aja jooksul kõikuda. Puude olemasolu vihjab paratamatult põhjusele, siiski võib põhjus olla sellest tuleneva puude selgitamiseks ebapiisav
annaabi.ee 
