o Teisel küljetiival oli ,,Antoniuse ja eremiit Pauluse kohtumine". Albrecht Dürer [Albreht Düürer] o Kunstnik ja teadlane, graafikutehnikate võimaluste avardaja. o Ühendas Itaalia ja Madalmaade kunsti mõjud saksalike traditsioonidega. o Puulõikesarjad, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. o Tema täiuslikumad maalid valmisid tema viimastel eluaastatel, näiteks mitmed portreed ja kaheosaline tahvelmaal nelja apostli elusuuruste figuuridega. · Tööd: o Dürer on esimene kunstnik, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel. o Vasegravüüridel ,,Rüütel, surm ja kurat" ja ,,Menanhoolia" võib paljude detailide hulgast leida Dürerit ennast. o ,,Püha Hieronymus". Vasegravüür. o ,,Neitsi Maarja sündimine" o ,,Autoportree maastikuga" o Pattulangemine, Paradiisist väljaajamine. Puulõikesarjast ,,Väike passioon".
kujunditele taandatud. Võib öelda, et teos mõjub vaataja suhtes pigem ründavana, avades diskussiooni uute ja vanade kujutamisviiside ning kunsti uute suundade üle. Kompositsiooniliselt on tegemist vaid esiplaanil asuvate figuuridega, mille tausta moodustab vaid eri toonides sinine värv. Teos on üheplaaniline ka üksteisest tagapoole maalitud naised mõjuvad üheplaaniliselt. Formaadilt on tegemist suuremõõtmelise ning ka suurejooneliselt mõjuva maaliga koos elusuuruste naisfiguuridega. Vormid on pinnalised, geomeetrilised. Kompositsioon on pigem sümmeetriline. Värvivalikult, nagu öeldud, on maal külm, mida toetab soe pruun. Domineerib külm nahavärv, millele vastandub külm taustasinine. Valgusest ja varjust on kunstnik loobunud kui igandist ning väga silmatorkav on kunstniku terav ja läbilõikav joonekäsitlus. Teose rütm sünnib nii vormi kui värvi koosmõjust ning jätab süzee isegi veidi tagaplaanile
pääsema vabam loodusekäsitlus ja püüd maalilikkuse poole, mis rajas teed renessansile. Tähtsaim plastika keskus 15-16 saj. Saksamaal oli Nürnberg. Siin tegutses kolm kuulsamat saksa skulptorit: Veit Stoss, Adam Kraft ja Peter Vischer. Veit Stoss (1438-1533), oli rahvuselt arvatavasti poolakas ja ta tegutses pikemat aega Krakovis. Siin tegi ta oma esimese kuulsama töö - Maarja altar Maarja kirikus (lõpetatud a. 1489). See on suur tiibaltar, mille keskel on stseen (elusuuruste vabafiguuridega) Maarja surma kujutamisega; tiibade sisekülgedel on kuus väiksemat nikerdatud kujutist Maarja elust ja väliskülgedel on 12 stseeni Kristuse elust. Siin võib juba täies ulatuses tundma õppida meistri laadi. Stossi figuuristiil on väga dramaatiline, jõuline, karge ja peaaegu vägivaldne, voldistik kuhjatud, nurgeline ja rahutu, näod väga ilmekad. Nürnbergis lõi Stoss oma teise kuulsa teose - rippuva läbistatud reljeefi Maarja kuulutusega Lorenzi kirikus. Maarja
Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele. Kreeka kunst on väga tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Ehitusmeistrid püstitasid hooneid, mida nad kasutasid templitena, kujurid raiusid jumalate kujusid ning maalikunstnikud illustreerisid vanu muistendeid. Kunstis kujutatavad jumalad ja kangelased kehastasid väljaarenenud ideaale. Kreekale on loomulik, et jumalus avaldus ilusa inimese kujul. Kreeka kunstimälestistel oli