2 selgroogse looma liiki või liigisisest taksonit. Enim, tublisti üle kolmandiku hinnatud liikidest on hävinuks või ohustatuks tunnistatud sammaldest (37,9%), kolmandik suursamblikest (32,6%), üle veerandi selgroogsetest (28,4%) ja viiendik soontaimedest (20,6%). Väiksematest rühmadest on hävinud või ohustatud liikide osakaal suur veega seotud loomadel, nagu kahepaiksed (45,4%), kalad (36,1%) ja vähid (36%). Eesti punasesse raamatusse võetud elustikuvormide puhul seisab esikohal mitmesugune metsade majandamisega seotud tegevus, eeskätt lageraied ja metsahooldustööd (27%-l kõigist ohustatud liikidest). Järgnevad veekogude muutmisega seotu (15%) ning põllumajanduslik tegevus (12,9%). Vähem kui 6% ohustatud liikidest kannatab kliimamuutuste, uute liikide sissetalumise ja muude väljastpoolt lähtuvate mõjustuste tõttu, ligi 15% puhul pole ohustavad tegurid teada. Hinnanguliselt võib Eestis leida umbes 40 000 elusolendiliiki. Neist on
selgroogse looma liiki või liigisisest taksonit. Enim, tublisti üle kolmandiku hinnatud liikidest on hävinuks või ohustatuks tunnistatud sammaldest (37,9%), kolmandik suursamblikest (32,6%), üle veerandi selgroogsetest (28,4%) ja viiendik soontaimedest (20,6%). Väiksematest rühmadest on hävinud või ohustatud liikide osakaal suur veega seotud loomadel, nagu kahepaiksed (45,4%), kalad (36,1%) ja vähid (36%). Eesti punasesse raamatusse võetud elustikuvormide puhul seisab esikohal mitmesugune metsade majandamisega seotud tegevus, eeskätt lageraied ja metsahooldustööd (27%-l kõigist ohustatud liikidest). Järgnevad veekogude muutmisega seotu (15%) ning põllumajanduslik tegevus (12,9%). Vähem kui 6% ohustatud liikidest kannatab kliimamuutuste, uute liikide sissetalumise ja muude väljastpoolt lähtuvate mõjustuste tõttu, ligi 15% puhul pole ohustavad tegurid teada. Hinnanguliselt võib Eestis leida umbes 40 000 elusolendiliiki
18 sambliku-, 10 sambla-, 27 soontaime-, 42 selgrootu ja 2 selgroogse looma liiki. Ligi üks kolmandik sammaldest on kuulutatud kas ohustatudeks või siis hävinuteks. Ligi kolmandik suursamblikest, üle veerandi selgroogsetest ja viiendik soontaimedest. Väiksematest rühmadest on enamasti ohustatud olnud veeloomad nagu näiteks kahepaiksed, kalad ja vähid . Eesti Punasesse Raamatusse võetud elustikuvormide puhul on probleemiks just nimelt metsad. Seal nad elutsevad ja metsa lageraiete ja hoolduse tõttu hävivad paljud liigid.Peale seda on need liigid, mis o nseotud tihedalt põllumajandusega ja veekogude muutmisega. Alla 6% liikidest hävib tänu kliimamuutustele(üldine soojenemine ja külmad talved) ja ka uute liikide pealetungimise pärast,ning ligi 15% liikide puhul pole teada, mis neid täpselt ohustavad
soontaime-, 42 selgrootu ja 2 looma liiki või liigisisest taksonit. Enim, tublisti üle kolmandiku hinnatud liikidest on hävinuks või ohustatuks tunnistatud sammaldest (37,9%), kolmandik suursamblikest (32,6%), üle veerandi selgroogsetest (28,4%) ja viiendik soontaimedest (20,6%). Väiksematest rühmadest on hävinud või ohustatud liikide osakaal suur veega seotud loomadel, nagu kahepaiksed (45,4%), kalad (36,1%) ja vähid (36%). Eesti punasesse raamatusse võetud elustikuvormide puhul seisab esikohal mitmesugune metsade majandamisega seotud tegevus, eeskätt lageraied ja metsahooldustööd (27%-l kõigist ohustatud liikidest). Järgnevad veekogude muutmisega seotu (15%) ning põllumajanduslik tegevus (12,9%). Vähem kui 6% ohustatud liikidest kannatab kliimamuutuste, uute liikide sissetalumise ja muude väljastpoolt lähtuvate mõjustuste tõttu, ligi 15% puhul pole ohustavad tegurid teada. Hinnanguliselt võib Eestis leida umbes 40 000 elusolendiliiki.
annaabi.ee 
