Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elustikuvaesed" - 5 õppematerjali

Jõed-järved-kliima
1
docx

Jõed, järved, kliima

ka kohalikel tasandil. Läänemeri e Balti meri. Pindala 373 000 km2. keskmine sügavus 50m sügavaim koht 459 m, asub rootsi ranniku lähedal Landsorti vagumuses. Lahed: botnia laht, soome laht, riia laht. Saared: hiiumaa, saaremaa, gotland, öland, bornholm. Väinad: suur belt, väike belt, kartegat, skagerrok, sund. Riimvesi- Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18. Riimveelised veekogud on liikide arvu poolest elustikuvaesed, sest riimveega kohastunud organisme on suhteliselt vähe. Jäätub -0.2...-0,4 , augusti temp 16-17. soome laht 2-3 , botnia laht 1-2, avamerel 5-6, taani väinades 8-12. Veetaseme kõikumised seostuvad püsivate tugevate tuultega. Suurim tõus 1967a okt kuni 2,5m. Perioodiline veetaseme kõikumine alla 3cm. Lainetus oleneb tuule tugevusest ja kestusest. Tugev torm kuni 10m. Läänemeri on väga reostunud kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
Ökoloogia ja Keskkond 2011 a
22
doc

Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

oma jõud HELCOMi. 39) Mida tähendab riimvesi? Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18 (mõningail andmeil 0,5...30). Riimveelised on tavaliselt mere- ja jõevee segunemisalad, näiteks lehtersuudmed ehk estuaarid. Ka maailmamere osad, mis ookeanidest eraldatud kitsaste väinadega, võivad olla riimveelised. Selliseks riimveeliseks sisemereks on näiteks Läänemeri. Riimveelised veekogud on liikide arvu poolest elustikuvaesed, sest riimveega kohastunud organisme on suhteliselt vähe. 40) Miks on lipofiilsed saasteained ohtlikud elusorganismidele? Lipotroofilised ained akumuleeruvad organismides, kuna on võimelised tungima läbi rakumembraani (Pb, DDT, Hg). 41) Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
22 allalaadimist
Eesti taimkate-
21
doc

Eesti taimkate

Paiknevad peamiselt liivastel toitainevaestel aladel Haanja kõrgustikul. Suhteliselt sügavates semidüstroofsetes järvedes on hea hapnikureziim. Valgejärv (Kurtnas) · düstroofne e. huumusetoiteline kkt.- punakaspruuni happelise veega 19 järved. Tavaliselt väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained neis peaaegu puuduvad, seetõttu on nad ka väga elustikuvaesed. Hapnikutingimused on aastaringselt head isegi süvakihtides. Veekogu põhja moodustab enamasti järvemuda (düü). Rabajärved või rabade läheduses asuvad järved. · eutroofne e. rohketoiteline kkt.- mineraal- ja orgaanilist ainet palju, palju planktonvetikaid, sellest tulenevalt üheks iseloomulikuks tunnuseks vee õitsemine. 20 21

Bioloogia → Eesti taimestik
41 allalaadimist
Eksamikonspekt
13
doc

Eksamikonspekt

selle servas vastu mineraalmaad. Sekundaarsed rabajärved on tekkinud raba arengu hilisemas faasis, kas laugaste liitumise teel või lasundiliste vooluteede väljumisel raba pinnale(madalad järved). Orgaanilise aine sisaldus tunduvalt väiksem ning vesi ka heledam. Vesi on samuti pehme ja happelise reaktsiooniga. Üldjuhul on nad madalad ja hüpolimnion puudub. Hapnikutingimused on aastaringselt head isegi süvakihtides. Düstroofsed järved on äärmiselt elustikuvaesed. Eutroofsed ja miksotroofsed järved on omakorda jaotatud kahte gruppi mineraalainete sisalduse põhjal. -1 Pehmeveeliste järvede üldaluselisus on 80 mg·l ja kalgiveelistel vastavalt 80. Vastav väärtus on tingitud asjaolust, et selles piirist alates muutub oluliselt suurtaimede ja ränivetikate liigiline koosseis. Eraldamine pehme- ja kalgiveelisteks on õigustatud ka seetõttu, et eutrofeerumisprotsessid kulgevad kummaski tüübis

Bioloogia → Eesti sisevete ökoloogia
127 allalaadimist
Eluslooduse eksami kordamine
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

kohastunud liblikaliigid. tinasamblik Piusa-Võmmorski hoiuala ­ teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) Linnud Kitsalt nõmmedele kohastunud linnuliike on vähe, kuid mitmed siiski eelistavad avatud maastikku pesitsemiseks (nõmmelõoke, nõmmekiur) või kuuluvad nõmmed nende elupaigakompleksi koosseisu (röövlinnud, kanalised nagu teder jt.) Üldiselt on liivikud ja nõmmed üsna elustikuvaesed elupaigad. Sobivad vähestele liikidele, kes võivad siis esineda massiliselt (sarnasus soodega!). Kitsalt kohastunud liigid. Seetõttu võivad teistsugused maastikud osutuda ületamatuks levikubarjääriks. Piusa raudteetamm kui üks võimalik lõunapoolsete liikide sisserännuala ja refuugium. Sama rolli võivad täita jõgede kuivad liivased kaldad. Põlengutega seotud liikidel on hea levimisvõime. Nõmmede rohttaimeliikidel on sageli madal konkurentsivõime ja nad ei suuda

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun