Traditsiooniliste, saarte kui mandriosa olemasolu ekstensiivsete maa- 2. Mere lähedus ja sisevete kasutusviiside püsimine rohkus; Golfi hoovuse lähedus Eestis kuni eelmise sajandi 3. Mullatingimuste mitmekesisus keskpaigani 4. Suure arvu liikide areaali 7. Võõrpuuliikide väike ulatumine Eesti alale osatähtsus metsakasvatuses Eestis on ligikaudu 40 000 Alates 01.01.2008 on Eestis: elustikuliiki, kellest seni on 5 rahvusparki leitud 23 500 ehk 60% 129 looduskaitseala 149 maastikukaitseala 343 hoiuala 117 uuendamata eeskirjadega ala 548 parki või puistut 1195 looduse üksikobjekti Bioindikatsioon Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes
taksoni kohta. Kasutati tavapärast, üldjoontes varasematele IUCN-i kategooriatele vastavat süsteemi. 2000 Valmis viimane rahvusvaheline punane nimestik The 2000 IUCN Red List of Threatened Species. Uut kategooriate ja kriteeriumide süsteemi rakendati esmakordselt uute Soome ja Rootsi punaste nimestike koostamisel. Punane raamat arvudes Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni on neist leitud umbes 23 500 ehk 60%. Ülejäänud 16500 liiki ehk 40% elustikust on meil seni avastamata, ehkki teadusele on nad enamjaolt tuntud. Vaid 8600-l liigil ehk umbes viiendikul meie elustikust on hinnatud ka ohustatuse astet. Nii on kindlaks tehtud, et neist 1314 liiki ehk 15% on ohus või välja surnud. Eestimaa elustik ja ohustatud liigid Ohustatud liikide arv elustikurühmade kaupa Viis ohustatumat elupaika ja neis ohustatud liikide arv
rahvastiku survest tingitud ökoloogiliselt tundlike alade üleasustusega. Troopiliste taimeliikide kasutamine ravimitoormena on õpetanud hindama nende bioloogilist mitmekesisust. Liigilise mitmekesisuse kaitsmine planeedil Maa on ülesanne, mis tuleb lahendada kollektiivselt. Bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on taastumatu. Eesti bioloogiline mitmekesisus Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni on neist leitud umbes 23 500 ehk 60%. Ülejäänud 16500 liiki ehk 40% elustikust on meil seni avastamata, ehkki teadusele on nad enamjaolt tuntud. Vaid 8600-l liigil ehk umbes viiendikul meie elustikust on hinnatud ka ohustatuse astet. Nii on kindlaks tehtud, et neist 1314 liiki ehk 15% on ohus või välja surnud. Ökosüsteemide mitmekesisus - Raske on uurida ja mõõta organismide elukeskkonna ja ökosüsteemide mitmekesisust maakeral
● Liikide arvust Liikide kadumine sõltub ● häirefaktorite tugevusest ja tüüpidest 13. Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! - Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas. VALEM S=cAz 14. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost! Mida suurem pindala, seda suurem liigirikkus 15. Kui palju on Eestis kirjeldatud liike ja kui palju neid arvatakse siin olevat? Eestis arvatakse esinevat 40 000 elustikuliiki, seni leitud ca 23500 ehk 60% liikidest. Ülejäänud 40 % veel avastamata. ⅕ meie elustikust on ohustatuse aste, nest 15% on ohus või väljasurnud. 3 SLAID 1. Mis on keskkonna ökonoomika? Mis on ökoloogia ökonoomika? Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse allharu, mis uurib majanduse igakülgseid seoseid looduskasutuse ja loodushoiuga. Selle eesmärgiks on välja tuua see, et loodusressursside
annaabi.ee 
