Toimub süvavete kerge (apvelling), vesi hakkab sealt pooluste poole liikuma, tekib gradienthoovus. Samuti soeneb ekvaatoril ka õhk ja hakkab liikuma. Selle tulemuseks on püsivad passaadtuuled, mille mõjul pannakse liikuma tuulehoovused. Tänu Coriolise jõule kalduvad tuuled kõrvale ja kallutavad ka hoovusi. Hoovused võimaldavad kasutada muidu suhteliselt väikese liikumisvõimega elustikul (näiteks planktonil) niiöelda transporditeenust ning liikuda ookeanivees edasi. Elutingimusi hoovuste piirkonnas mõjutab loomulikult ka see, kas tegu on sooja või külma hoovusega. (Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Apvellingu (süvaveekerke) piirkonnad asuvad valdavalt ookeanide ja merede järsu mandrinõlva kohal. Seal on rikkalik planktonielustik ja seal paiknevad ka maailmamere parimad kalapüügikohad ja suured linnualad. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing)
veekogusid peab olema igal ajal, nii sademeterohkel kui ka pouasel suvel. Probleem kerkib peamiselt just pouastel suvedel, kui metsakuivendussüsteemid on suurtelt aladelt kogu vee ära juhtinud ja toiduobjektid (peamiselt kalad ja kahepaiksed) kaovad. Oluline on taastada vähemalt üksikute kraavide looked ja hauakohad, mis aitavad vee-elustikul säilida nii suvel kui ka külmadel talvedel. Seda osa voivad täita ka settetiigid kuivenduskraavide suudmete lähedal, kui neid hooldada ja setetest puhastada. 11 Teiseks on toitumisalade säilimiseks vaja puhastada looduslike ojade ja väiksemate jogede luhad vosast. See voimaldab must- toonekurel sealsetel vooluvetel saaki püüda,
Inimvaba loodus on muutunud ja arenenud oma stiihiliste seaduspärasuste kohaselt kosmiliste, planetaarsete ja regionaalsete tingimuste kompleksmõjudele alludes. Maal on miljonite ja miljardite aastate jooksul juhtunud palju katastroofe. Nimetame neiks sündmusi, mis äkiliselt või lühiperioodi jooksul on oluliselt muutnud elustiku koosseisu või/ja struktuuri, pinnavorme, kliimatingimusi vm. Maa ajaloos pole (veel) juhtunud katastroofe mille läbi oleks hävinud kogu elustik. Maa elustikul on imepärane võime katastroofidest välja tulla, taastuda; mitte küll täpselt samasugusena katastroofieelsega võrreldes, kuid sarnasena, analoogse ja homoloogsena. Muidugi mõista on Maa arengus toimunud pöördelised kliimamuutused, mandrite ränne jm. mille tagajärjel on kadunud terved suured fauna- ja floorakompleksid, kuid neid ei tuleks pidada katastroofideks, vaid Maa arengu makroetappideks. 3. Evolutsiooni tõendid
-10- Kokkuvõte Vee keemilised omadused kujunevad eeskätt järve valgalas, kust sademevesi kannab jõgedesse ning nende kaudu järve lahustunud ja tahkeid mineraal- ja orgaanilisis aineid. Järve jõudnud vee keemiline koostis ning järve mõõtmetest ja geograafilisest asendist sõltuvad füüsikalised tegurid määravad üldjoontes, milline elustik ühes või teises järves kujuneb. Omakorda järve elustikul on vee koostise edasise kujundajana märkimisväärne ja mõnikord isegi määrav tähtsus. Kuna Võrtsjärv saab oma vee enam jaolt teda ümbritsevatelt kõrgustikelt, on tema vesi kaltsium-karbonaatset tüüpi ning suhteliselt kõrge mineraalsusega. Võrtsjärve vee pruunikat värvust põhjustavad aga huumusained, mis on lahustunud orgaanilise aine põhiosa. Võrtsjärve tumeduse tõttu on valgusolud vees üsna kehvad, läbipaistvus jäävabal ajal on umbes üks meeter
annaabi.ee 
