kupatada pole vaja süüakse kergelt leotada ja (surmavalt kupatamata kupatada tugevalt kupatada mürgised) 2) TORIKULISED (PUUSEENED) () a) ühist:* * * b) eripära c) näiteid kasvukoht tähtsus näited Elavad eluspuudel tuletael, ebatuletael Elavad surnud puutüvedel Seintel, palkidel, majavamm põrandalaudadel kasekäsn d) tähtsus ja kasutamine * * * 7
Kasvav viljakeha määrdunudvalge v nahkpruun, vanalt tuhkhall. Alapind tasane või veidi nõgus, purpurse varjundiga pruun. Poorid korrapäraselt ümarad, 3-4tk/mm. Pruun seeneliha. Eoseid moodustab aprillis-mais, viljakehad ja nende ümbrused on kaetud valge eospulbriga. On tavaline. Sageli arvukas lehtpuude püstistel ja lamavatel surnud tüvedel ja kändudel sagedasti kaskedel ja leppadel, harvem haaval, tammel, vahtral, pärnal. Eluspuudel harva. Kahjustus: poolparasiit, tungib lülipuiduni tüvevigastuste ja oksatüügaste kaudu ning tekitab seal kiiresti areneva valgemädaniku. Viljakehad ilmuvad tüvele alles seenhaiguse lüpuperioodil, kui puu on juba surnud. · Tuletaelik e ebatuletael Phellinus igniarius Valgemädaniku tekitaja. Mitmeaastane. Kasvab Euroopas Põhja-Ameerika jm. Põhjustab valgemädanikku. Eenduv, keskmis suurusega kuni suur, kühmjas
Põhjustab pargipuudel õõnsuste kõvad. Poorid korrapärased, ümarad peened, teket, tormimurru oht. Areneb ka surnud vahel halli kirmega kaetud, kahjustab puidus. Kahjustab tamme ja remmelgaid. On paljusid lehtpuude liike. Ei ole leitud eestis peamine tamme südamemädaniku tammel haaval. Tekitab tüvel tekitaja. Viljakehad juunis-juulis. südamemädanikkul (lülipuit eriti). Ka Lehtpuude puitu lagundavad seened eluspuudel. Sage ka surnud, lamapuudel ja Kännupess viljakehad mitmeaastased, kändudel. Nakatumine klassikaline kabjakujulised, vahel konsooljad. Kübar okstetüügaste ja tüvevigastuste kaudu. 1. poolringjas. Ülkülg kaetud paksu koorikuga, faasis kollakasvalged laigud, mis on noorelt võib olla läikiv. Konsentriliste ümbritsetud kollakasrohelise joonega. 2. ja vagudega, vahel vöödiline, serva alad 3
annaabi.ee 
