Rästikul on seljal sik-sak triip. Mürkmadu. Jahti peab öösel. Sööb: hiired, konnad, sisalikud, linnupojad. Kivisisalik ja arusisalik. Kivisisalik on arusisalikust suurem. Kivisisalik on pruunikas ning küljel on heledad laigud. Arusisalik jätab oma saba maha, kasvab uus. Elab niisketel aladel. Kivisisalik elab kuivematel aladel. Vaskuss on jalutu sisalik, ta pole ohtlik. Kaitseks heidab saba ära. Jacobi elund madudel on haistmiselund, mis asub mao suulaes. Ovovivipaarsus ehk eluspoegija. Kilpkonna kilp on arenenud kokku kasvanud roietest.
on Eesti kõige tavalisem roomaja. Sigimine Polügaamne. Jooksuaeg Paarituvad aprillis, 10...14 septembris. päeva peale talveunest ärkamist. Pojad sünnivad juulis või augustis. On eluspoegija - munad arenevad emaslooma sees ja pojad kooruvad munemise hetkel. Areng Tiinus kestab 8 kuud. Vastsündinud järglased on Järglaste arv 1...2 harva 3. 34...40 mm pikkused, suve 2
Harivesilik on paremini kohastunud avamaastikuga. Vesilike munad kinnitatakse veetaimede lehtede külge. Konnade munad on kleepunud klompidesse. Vesiliku munad on ovaalsed, konna omad ümaramad. Harivesilikul hari sabani, tähnikvesilikul katkematu saba lõpuni. 34.Nimeta Eesti roomajad, millised on kaitse all? Millised Eesti roomajad on munejad, millised eluspoegijad? Mida teevad roomajad talvel? Nimeta kahe Eesti roomaja toiduobjektid. Kes ohustavad roomajaid? Arusisalik - III katekooria Eluspoegija, munad kooruvad haudumise hetkel. Kivisisalik - II katekooria Kevade lõpus muneb emane 6-10 muna. Vaskuss - III katekooria Elussünnitaja, pojad sünnivad läbipaistvates kestades, mis kohe puruks rebitakse. Nastik - III katekooria - Muneb munad Juulis või Augustis, kuni 30 muna. Rästik - III katekooria Eluspoegija, munad hauduvad ema keha sees Kivisisaliku toitumine Toitub mardikatest, rohutirtsudest, röövikutest, ussidest, ämblikest ja teistest väikestest selgrootutest
ning mahalangenud puude tüvede koore all. On päevase eluviisiga, talvel on talveunes. · Toitumine Toitub mitmesugustest putukatest, ämblikest, limustest ja ussidest. Toitu püüavad ka rohttaimedel ja puutüvedel. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) · Sigimine Arusisalikud paarituvad aprillis, 10...14 päeva peale talveunest ärkamist. Pojad (3...10) sünnivad juulis või augustis. Arusisalik on eluspoegija - munad arenevad emaslooma sees ja pojad kooruvad munemise hetkel. · Areng Vastsündinud järglased on 34...40 mm pikkused, suve lõpuks kasvavad nad 50...55 mm pikkuseks. Suguküpseks saavad arusisalikud 2...3. eluaastal, kui loom on 75...80 mm pikkune. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. · Koht ökosüsteemis Vaenlaseks on rästik, nastik. · Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Kivisisalik Lacerta agilis (L.)
annaabi.ee 
