Inimene ja elektriväli Kuigi teaduslikult ei osata seletada elu, on teada, et elule on iseloomulik elektriline aktiivsus. Järjest enam lisandub teaduslikke uurimusi andes lisa tõestusele, et elu Maal on elektromagnetiline ja seda ei saa vaid seletada mehhaaniliste või biokeemiliste vahendite ja tähenduste kaudu. Elusobjektide magnetilised omadused on tagasihoidlikud. Eluskudede elektrilistes omadustes on oluline koht elektrilisel mahtuvusel rakkude vahel. Madalal sagedusel on erinevatel kudedel väga erinevad eritakistused. Madalsagedusliku elektrivoolu toime organismile on tingitud nii kudede erutuvusest elektrivoolu mõjul kui ka elektrivoolu soojuslikust toimest. Elektrivoolu ohtlikuimaks tagajärjeks on südame fibrillatsioon. Fibrillatsiooni lõpetamiseks kasutatakse defibrillaatoreid. Kõrgsageduslikku elektrivoolu kasutatakse kudede veretuks kirurgiaks.
Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Magnetresonantstomograafia Magnetresonantstomograafia (MRT) on meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides. Seda kasutatakse põhiliselt eluskudede patoloogiliste või füsioloogiliste muutuste visualiseerimiseks ning selleks, et hinnata näiteks kivimite läbilaskvust süsivesinike suhtes. MRT-s on kõik koed, ka pehmemad selgesti eristatavad. Kõigepealt tekib magnetresonantstomograafi magneti tekitatud tugevas püsimagnetväljas koe molekulide aatomituumade spinnide orintatsioonide tasakaaluolek. Siis rakendatakse püsimagnetväljaga risti olevas tasandis
mis võimaldavad sul tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu, luues võimaluse pidevalt tajuda oma keskkonda. Ülesanne: Tooge näiteid! Selgitage! I Füüsilised barjäärid ja sekretsioonid Luukonna osad kaitsevad organismi. Kolp kaitseb ajusid, lülisammas seljaaju ning roided kopse ja südant. Silma kaitseb pidev pisarate sekretsioon. Higi. Juuksed. II Põletikuline protsess. Põletik on teine organismisisene kaitsemehhanism, mis on tegelikult eluskudede reageering väliskeskkonna mõjuritele nagu näiteks nakkusele, vigastusele, ärritusele. Kõrgenud temperatuur loob ebasoodsa elukeskkonna teatud mikroorganismidele. III Kudede taastumisprotsess, paranemine Esmaspingne paranemine toimub siis, kui hävinud rakud asendatakse identsega (kirurgiline lõikus). Teisespingne toimub siis, kui on hävinud palju koerakke ja haava servi ei saa kokku tõmmata.Tühimiku täitmiseks on vaja palju uut kudet.
riskitaseme skoor = riski tõenäosus x tagajärje raskus 35. Millisest müratasemest alates peab tööandja tagama töötajale individuaalse kuulmiskaitsevahendi? 35dB 80dB 100dB 120dB 36. Miks on ioniseeriv kiirgus ohtlik? Kiirguv energia neeldub nii aine aatomites kui ka molekulides, põhjustades vabade radikaalide teket ja kudede ionisatsiooni. Juba üsna väikesed neeldunud energiahulgad on piisavad, et põhjustada rakule surmavaid kahjustusil. Ioniseeriva kiirguse ja eluskudede vahelise mõju võib jagada kolme tüüpi: · füüsikaline vabad radikaalid ja nendega seotud reaktsioonid · keemiline keemilised reaktsioonid, mille tulemusel tekivad molekulaarsed muutused ja mutatsioonid · bioloogiline- Somaatilised ja keemilised muutused (eriti tundlikud ensüümid ja DNA), tagajärg raku või organismi surm 37. Mida põhjustavad inimkehas madalasageduslikud elektromagnetväljad?
27.Genet, kännis, ramet. Genet (kloon) - ühe sügoodi vegetatiivselt tekkinud järglaste kogum. Geneteid eristatakse eelkõige taimedel ja seentel. Genet on lühend mõistest geneetiline isend. Genet saab alguse viljastatud munarakust ja genet on surnud, kui kõik tema moodulid on surnud. Moodul alustab elu hulkrakse väljakasvuna teisest moodulist ning läbib oma elutsükli, mis lõpeb surmaga (geneti eluiga ei ole piiratud). Kännis – osa genetist, milles rametid on omavahel eluskudede kaudu ühenduses. Kännised on näiteks koloniaalsed polüübid ja võsundpüsikud. Kõigi organite uuenemisvõime korral on sobivate keskkonnatingimuste püsimisel kännise eluiga piiramatu. Ramet (haru- ehk osaorganism) – potentsiaalselt iseseisev, kõigi elutegevuseks vajalike organitega osa kännisest (nt soontaimedel juured, lehed, vars). 28.Isendi elukäik. Ellujäämuskõverate tüübid.
annaabi.ee 
