TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 „Jogurtite sortiment erinevate tunnuste alustel“ Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mis on jogurt?..............................................................................3 2.Jogurti väärtuslikkus....................................................................3 3.„Elusjogurt“................................................................................. 4 4.Elusbakterite võlujõud.................................................................5 5.Biojogurt...................................................................................... 5 6.Idekaart „Jogurtid“......................................................................6 7.Tootjad ja tooted.........................................................................6 7.1Valio....................................................................................... 6 7.1
Prantslased on turule toonud nn. "head ööd jogurti", mis sisaldab ühe lisandina pärnaõieekstrakti. Pärnaõied toovad sööjale rahuliku une ning samas saadakse jogurtist kõik olulised toitained. Jogurtid jaotatakse joogi- ja topsijogurtiteks. Joogijogurtit saab tassist rüübata ning see sobib hästi hommikusöögiks koos müsli või maisihelvestega. Topsijogurtit süüakse lusikaga, see sobib nii desserdiks kui ka kergeks eineks. Elusbakterite võlujõud Soolestiku loomulik mikrofloora tagab roiskumis- ja käärimisprotsesside tasakaalu ning pärsib potentsiaalsete haigusetekitajate elutegevuse. Peamise tähtsusega on seejuures piimhappebakterid, mida hapendatud piimatooted sisaldavad suurel hulgal. Mitmel põhjusel võib aga seedetrakti mikrofloora saada häiritud. Teaduslikest uurimistöödest on selgunud, et ligikaudu 10% inimestest esineb peale antibiootikumikuuri kõhulahtisus, oksendamine või kõhuvalu.
· bakterite identifitseerimiseks, põhinedes nende morfoloogial ja värvusreakt- sioonil; · otseseks bakterite loendamiseks (eeldab tavaliselt >105 rakku/ml olemasolu). 2. Värvimise meetodid. Lihtsad meetodid (nt grammeetod) ei võimalda eristada surnud rakke elusatest. Seda probleemi on võimalik osaliselt vältida, kasutades otsest epifluorestsents-filtertehnikat (DEFT Direct Epifluorescent Filter Technique). Meetod baseerub sobilikul fluorestsentsil surnud ja elusbakterite erineval värvumisel. DEFT-tehnika võimaldab spetsiifilist bakteritest patogeenide antikehade (mis reageerivad bakteriraku pinnaantigeenidega) fluorestsentsmärgis- tamist. 3.5. KESKKONNATINGIMUSTE MÕJU MIKROOBIDE KASVULE Mikroobide kasv sõltub nii füüsikalistest (temperatuur, kiirgus, pH, gaasiline keskkond, veetustumine, osmootne rõhk) kui ka keemilistest faktoritest (toitumis- tingimused, koos kasvavate liikide omavahelised mõjutused). Mikroobide vastu-
annaabi.ee 
