1. Loo algul kannatab jutustaja unetuse all, otsides tõelist kannatust, avastab ta, et tunneb end elusamana surevate inimeste keskel. Miks see nii on? Jutustaja tunneb end elusamana surevate inimeste keskel, kuna ta sai nende seas oma emotsioone näidata. Kui Bob, kes oli kulturist, kallistas teda, tundis ta vabadust, ehk lootuse kaotamist. Jutustaja oli siiski õnnelik, et ta füüsiliselt oli terve, erinevalt vähihaigetest. Tema keha ei kandnud vähki ega vereparasiite nagu nende haigete kehad. Tihtipeale mõtlevad inimesed välja pseudohaiguseid, et teised saaksid neid haletseda, kuid just selliste isikutega kokku
lele mõttelise sisu. Inimene tajub armastust nii iseenda kui ka kõigi teiste vastu. Isegi kogu olemasoleva maailma vastu, mille suursugususest pole tal varem aimugi olnud. Ta pole ennast mitte kunagi varem niimoo- di tundnud. See on sõnulkirjeldamatu hea tunne. Täis tahet teha head ja olla võimalikult palju õnne- lik. Sest, et meie eksisteerimine on tegelikult suur ime ja sellepärast tuleb elu võimalikult palju nau- tida. Tunda elust mõnu ja rõõmu. Tunda ennast elusamana kui harilikus elus. Inimene tajub ennast rohkem ja selgemini enda eksisteerimist Universumis kui tavaelus nö. elusamana. Selline elamus jätab kogu eluks kustumatu jälje. Mõju ulatub väga sügavale hinge ja puudutab väga isiklikul tasan- dil inimese mõistust ja teadvust tunnetatakse meie olemasolu väärtust ja hinnalisust. Seni kül ini- mene teadis mingil määral seda kõike aga ei tajunud seda nii nagu praegu. Ennast nii elusana tunda on sõnades kirjeldamatult hea
lele mõttelise sisu. Inimene tajub armastust nii iseenda kui ka kõigi teiste vastu. Isegi kogu olemasoleva maailma vastu, mille suursugususest pole tal varem aimugi olnud. Ta pole ennast mitte kunagi varem niimoo- di tundnud. See on sõnulkirjeldamatu hea tunne. Täis tahet teha head ja olla võimalikult palju õnne- lik. Sest, et meie eksisteerimine on tegelikult suur ime ja sellepärast tuleb elu võimalikult palju nau- tida. Tunda elust mõnu ja rõõmu. Tunda ennast elusamana kui harilikus elus. Inimene tajub ennast rohkem ja selgemini enda eksisteerimist Universumis kui tavaelus nö. elusamana. Selline elamus jätab kogu eluks kustumatu jälje. Mõju ulatub väga sügavale hinge ja puudutab väga isiklikul tasan- dil inimese mõistust ja teadvust tunnetatakse meie olemasolu väärtust ja hinnalisust. Seni kül ini- mene teadis mingil määral seda kõike aga ei tajunud seda nii nagu praegu. Ennast nii elusana tunda on sõnades kirjeldamatult hea
lele mõttelise sisu. Inimene tajub armastust nii iseenda kui ka kõigi teiste vastu. Isegi kogu olemasoleva maailma vastu, mille suursugususest pole tal varem aimugi olnud. Ta pole ennast mitte kunagi varem niimoo- di tundnud. See on sõnulkirjeldamatu hea tunne. Täis tahet teha head ja olla võimalikult palju õnne- lik. Sest, et meie eksisteerimine on tegelikult suur ime ja sellepärast tuleb elu võimalikult palju nau- tida. Tunda elust mõnu ja rõõmu. Tunda ennast elusamana kui harilikus elus. Inimene tajub ennast rohkem ja selgemini enda eksisteerimist Universumis kui tavaelus – nö. elusamana. Selline elamus jätab kogu eluks kustumatu jälje. Mõju ulatub väga sügavale hinge ja puudutab väga isiklikul tasan- dil inimese mõistust ja teadvust – tunnetatakse meie olemasolu väärtust ja hinnalisust. Seni kül ini- mene teadis mingil määral seda kõike aga ei tajunud seda nii nagu praegu. Ennast nii elusana tunda on sõnades kirjeldamatult hea
annaabi.ee 
