imedeks, kuid neil on juba oma soov uskuda imedesse. Nemad on õppinud uskuma imedesse, mida peaksime ka meie märkama iga päevaselt enese ümber. Nende elus on omad värvid, millega nad täidavad oma imelise maailma. Meis on palju energiat, mida igaüks kasutab enda vajaduste piirides ja seega täiesti isemoodi. Üks osa meist eelistab oma ette tegutseda, teine osa aga suhelda ning tuua ellu rohkem erksamaid värve ehk midagi uut, et oleks, mida avastada. Tunne, nagu oleks keegi meie eluraamatu tugeva hoobiga kinni löönud ja nüüd tuleb see meil ise uuesti lahti kangutada, on tuttav? Võimalik et puuduvad elust erinevad värvid, mis ei ole kõigest pesu ammu tundnud. Silmi lahti hoides tuleb õigel hetkel meie ellu armastus, vahel ise seda märkamatagi. Me käitume, hindame ning suhtume sellesse väga erinevalt, sest meil on oma palett, kus segame omavahel sobivaid värve. Sinu värviks on punane ning tema värviks võib olla valge, aga te ei sobi, sest te olete nagu tuli ja vesi
majakad. Ja tõepoolest majakad nad ju ongi sest just nende valgusel oskame me oma laeva juhtida. Täna lõpetate te põhikooli, möödunud on üheksa aastat, selle ajaga te olete õppinud selgeks, uurinud ja lugenud läbi palju raamatuid , huvitavaid ja igavaid, köitvaid ja tüütuid ja nendest olete ehk teinekord endalegi märkamatult noppinud välja katkeid, mõtteid ja tarkusi ühe kõige tähtsama raamatu jaoks oma eluraamatu jaoks. See raamat on igal ühel erinev, selles raamatus on palju peatükke, on rõõmsaid ja lõbusaid, täis naeru , tantse ja laule, õnnestumisi ja ilusaid hetki ja kindlasti on seal ka veidi nukramaid lehelkülgi , kuid nendest me täna ei räägi. Seda raamatut kirjutate te päev päevalt ja tund tunnilt, niimoodi tasahilju valmib teos, teie elu teos, teie oma lugu. Teil on võimalus oma raamatu leheküljed täita hõreda
Või hoopiski sukelduda mere sügavustesse ning öelda sealsetele asukatele "tere"? Miks peaksime pelgama üksteist, kui võiksime koos naerda kogu elu keertkäikude üle? Kas tunda ennast vabana kui lind, polegi meie elu mõte? Küsimusi elu mõtte üle on palju. Vastust neile kõigile aga polegi. Kuid kas kõigel üldse peabki olema mõte? Kas kõigile küsimustele peab olema alati ka vastus? Elada enda muinasjutu maal teadmatuses on mõnikord parem kui loksuda paadis tormisel merel. Oma eluraamatu kaaned pole meie kujundada, kuid selle sisu saame kirja panna vastavalt oma soovile.
mööda ning ütleb: ,,Ära seda tee või ära sinna mine!" Paljud inimesed väidavad, et see on meie sisemine kõhutunne, mis hoiab meid sekeldustest eemale. Paljud arvavad, et see on jumala poolt saadetud kaitseinglid, kes hoiavad meid ning aitavad eluülesannet täita. Olen kindel, et kõik inimesed on mõelnud ning juurelnud sellise küsimuse üle, et miks me siia maailma oleme sündinud. Minu poolne vastus oleks lihtne. Kõik inimesed, kes siia ilma sündivad on eelnevalt endale kirjutanud eluraamatu, mis sisaldab seda, kes kuna ja kellega sa kohtud ning mida sa talt õppid. Ning see pole kuidagi jumalaga seotud, sest oma valikuid ja saatuse oleme enne maailma tulemist ära teinud. Ma väidan, et jumal kui hõljuv energia on olemas, kuid kuidas inimesed teda omaks võttavad ja kuidas teda nimetavad on igaühe enda asi, samas ma nõustun B. Pascliga, kelle arvates on jumalasse uskumine igati positiivne tegevus, sest see teeb inimese elu paremaks ja hormooniliseks. Jumal ei
Elu kutsub meid hetkest, mil oleme mratud alustama uut elulugu,milles tuleb ette nii mnigi raske etapp. Mis mjutab inimeste valiku tegemist ja elukutse valimist? Elu on nagu raamat, mille peategelaseks on autor ise. Kui alustame raamatu esimese leheklje lugemist, ei tea kuidas sealne tegevus kulgema hakkab ja millega lpeb, samamoodi on inimese elugagi. Hetkest, mil snnime laia maailma, ei tea me millised seiklused meid ees ootavad, saame vaid oletada ja unistada, kuidas me tahaksime, et meie elu kulgeks.Tehes oma valikuid ja otsuseid, kies oma rada, kirjutademe justkui enda eluraamatut iseenda kekirjaga, lisades sinna pilte ehk mlestusi, mis jvad alatiseks meelde. Inimene saab otsustada milline on tema minevik, olevik ja tulevik, tehes erinevaid otsuseid pevast peva. Kindlasti heks raskemaks otsuseks on just elukutse valik. Nii thtsa otsuse tegemisel peaksime kigepealt ppima tundma iseennast. Nii tleb ka Oscar Wilde tsitaat: Leides is...
annaabi.ee 
