toimub, jäetakse kõrvale (Veidemann, 2010).“ Ka Mats Traadi raamatud on arvustanud Ülo Tonts eelkõige inimese enda ja olevikulisuse seisukohast: „Juba “Minge üles mägedele” esimest raamatut arvustades — praegusest üksteistkümmend aastat tagasi — olen rõhutanud, et ajaloolisest ja ühiskondlikust ajast tähtsam on selles elukujutuses inimene, kelle elamine oleks nagu ajaliku ja igavese kaaludele seatud. Elupiltide argisest täpsusest — mis iseenesest vägagi tähelepandav — olulisem on siis nende piltide sügavus, eksistentsiaalne mõõde. Kõige olulisem on, mis tavalisel lähenemisel biograafia ridade vahele jääb — unistused ja lootused, elumõtte otsimine, võitlus ajaga, kivi veeretamine ülesmäge, nagu Traat inimese eluvõitlust iseloomustanud on. Lugemismulje ütleb, et kirjanik on oma suurt sarja kirjutades tiheduses ja täpsuses edenenud. Sündmustikku
Tallinna elama asumine muutis oluliselt Tammsaare ilukirjanduslikku loomingu ainestikku ja teemasid. Mitte ainult ajakirjaniku töö ühiskondlike käärimiste kõrgpunktis,vaid ka Tallinn ise andis Tartust erineva kogemuse: ta oli suurem elulaadilt linnalikum ja teistsugune rahvastiku sotsiaalsest koosseisult. Külaaineil juba üsna viljakalt kirjutanud Tammsaare lülitus pärast väikest loomingu pausi ümber linnaainele-tööliste ja deklaseerunute elupiltide-ning sotsiaal kriitilisele vatlusviisile(Kalda 1997:40-41). 1907. aasta sügis tõi Anton Hansen Tammsaare tagasi Tartusse, et hakata ülikoolis õigusteadust õppida. Ta oli veendunud ,et juurastuudium annab talle laialdase üldise hariduse. Anton Hansenit huvitasid üksikisiku ja ühiskonna suhted. Erialaste loengute kõrvalt kuulas ta filosoofia, psühholoogia, ajaloo, loodusteaduse ja teiste ainete loenguid, õppis innukalt prantsuse ja inglise keelt. Ta oli Toomemäel asuva
Romantikuna valis ta teoste peategelasteks erandinimesi, kusjuures nende kummaliste ettevõtete psühholoogilisele põhjendamisele ei pööranud kirjanik tähelepanu. A. Gailiti teoste kujutuspildistik on värvikas ja üllatusterohke, kuid sageli pealiskaudne, följetonlikult kerge, anekdootlik või groteskne. Kuid samal ajal ei puudu tema teostel tõsine põhiheli ning A . Gailit on omamoodi sugestiivne ka süngete elupiltide ning inimeste kannatuste kujutamisel. Novell ja romaan on Gailiti peamised kirjandusliigid. Novellikogud ,, Vastu hommikut" ja ,, Ristisõitjad" märgistavad tema loomingus küpse perioodi algust. Viimne romantik, nagu A. Gailit ühe tema novelli pealkirja järgi nimetati, algatas eesti proosas uue liigi- romaani novellides, milles ta on kirjutanud oma paremad teosed ,, Toomas Nipernaadi" ja ,,Ekke Moor ,,
annaabi.ee 
