Kuid võibolla on sellel loodusel lihtsalt suurem tähendus kirjanikele ja luuletajatele, näiteks luuletajad saavad tihti inspiratsiooni loodusest, selle ilust ja olemusest. Tean seda, sest kunagi väga väiksena proovisin ka ise kirjutada luuletusi ning need kõik rääkisid loomadest ja lindudest ja taimedest. Luuletaja ei kasuta loodust alati ka kui sellena mis ta on vaid kirjeldab mõndade loodusnähtuste abil näiteks inimesi, emotsioone, eluperioode jne. Näiteks, kui luuletaja on kirjutanud, et ta seilas tormistel vetel siis võib see tähendada tema elus olnud ebastabiilset või rasket aega mis on justkui laevasõit tormisel merel. Heaks näiteks luulest võiks siia tuua Juhan Liivi luuletuse „Sa tulid nagu päikene“ , mille esimene pool on järgmine: Sa tulid nagu päikene, kui hommik tulid sa, sa tulid nagu päikene ja ilm lõi särama.
tänapäeval paljud inimesed. Vanurieas üksindus suureneb. Mõned inimesed naudivad elu, teised aga tunnevad kibestumust. Suureneb sõltuvus teistest. Taandareng üha süveneb. Mõned vanurid ei mäleta enam isegi oma lähedaste nimesid. Kokkuvõte Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Igal eluperioodil on omad arenguülessanded ja probleemid. Inimesel on eluperioode kümme: Imikuiga, maimikuiga, koolieelikuiga, kainikuiga, murdeiga e. mürsikuiga, noorikuiga, varane küpsusiga, hiline küpsusiga, elatanuiga, ja vanuriiga. Iga inimene käib läbi kõik eluprerioodid. Sisukord Lk. 1. Sissejuhatus. Lk. 25. Inimese elukaar ja selle perioodid. Lk. 6. Kokkuvõte. Lk. 7. Sisukord Lk. 8. Kasutatud kirjandus. Lk. 9. Lisa
Aristotelese arvates on õnn hästi elamine. Antiikfilo ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Hea elu temaatika sisaldas automaatselt ka hea tegutsemise temaatika. Seega, vaid õiglane inimene saab olla õnnelik. Õnn Õnnelik juhus Eudaimonia tyche Beatitudo, felicitas fortuna Happiness luck Glückseligkeit glücklicer Zufall Aristotelese eudaimonia hõlmab kogu elu, mitte ei tähenda õnnelikke hetki või eluperioode. Aristotelese jaoks on õnn hinge toimimisvõime vastavalt loomutäiusele. Õnne on seotud vaimutööga, kuna just praktilisel mõistusel rajanev elu teeb inimeseks, teeb see ka kõige õnnelikumaks. Sest mis on igaühele omane, on igaühes ka loomu poolest kõige tähtsam, nauditavam. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat ja näitas, et hea elu mõistele võib anda kas objektiivse või subjektiivse sisu