Elupaigaspetsialisti ja mitteohustatud indikaatorliigi vahelised erinevused ei ole selgepiirilised. Indikaatorliigi väikesearvulise populatsiooni esinemine üksi ei muuda ala vääriselupaigaks, küll aga näitab metsa kvalifitseerumist vääriselupaigana indikaatorliigi leidumine suurel hulgal ja/või koos teiste indikaatorliikide ja võtmetunnustega. Sellisel juhul peaks esinema ka elupaigaspetsialiste. Indikaatorliike kasutatakse seetõttu, et nad ei ole nii haruldased kui elupaigaspetsialistid ning nende avastamine on lihtsam. Siinkohal tuleks nimetada, et käesoleva kontseptsiooni kohaselt ei ole vääriselupaiga hindamiskriteerium üksnes puistu vanus, küll aga tuleb rõhutada, et metsa terviklikkus, vanus ja ökoloogiline küpsus moodustavad väärtuste hindamise põhialuse. Eesti metsade mitmekesisuse säilitamise tagamiseks tuleks kaitsta eelkõige neid metsi, kus elupaigaspetsialistid on veel alles, aidates sel viisil kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele
Liigid, millel on üks või üksikud populatsioonid Väikeste populatsioonidega liigid Liigid, mille populatsiooni suurus on vähenemas Väikese populatsiooni asustustihedusega liigid Liigid, mis vajavad suurt territooriumi Suured loomaliigid Liigid, mis ei suuda hästi levida Sesoonselt rändavad liigid Väikese geneetilise mitmekesisusega liigid Spetsialiseeritud elupaiganõudluseda liigid ehk elupaigaspetsialistid Liigid, mis elavad inimmõjuta loodusaladel Liigid, mis moodustavad ajutisi või pidevaid karjasid Liigid, mis ei ole varem inimesega kokku puutunud Liigid, mida inimesed kasutavad toiduks või muuks otstarbeks Liigid, mis on lähedases fülogeneetilises suguluses äsja väljasurnud või ohustatud liikidega Kokkuvõte Väljasuremisele kalduvate liikide karakteristikud ei ole üksteisest sõltumatud, pigem
looma-, seene- ja taimeliikide esinemiseks. Metsa vääriselupaik määratletakse: · Võtmetunnuste põhjal bioloogilised võtmetunnused on metsa arengu käigus tekkivad iseloomulikud elupaigaelemendid või struktuur; maastikulised võtmetunnused viitavad eripärastele keskkonnatingimustele, millega võib kaasneda haruldaste liikide esinemine; · Tunnusliikide esinemise põhjal: indikaatorliigid ning elupaigaspetsialistid. Maastikulised võtmetunnused: vooluveekogude ümbrus - allikad, ojad, jõed; seisuveekogude ümbrus - järved, tiigid; ajutise üleujutuse või vooluvee tunnused - taimestikuvabad või soostuvad märjad lohud ja nõvad, viirud tüvedel ja mätastel; allikalised alad; saared - veekogude ja soode põlise metsaga saared; arheoloogilise või kultuuriloolise tähtsusega paigad metsas - kalmed, jaanikukohad, kivikangrud, kiviaiad, taluvaremed, vanad veskid jmt.;
annaabi.ee 
