maavärsin, sagedased niitmine, happevihmad, sessoonsed üleujutused. Segavad koosluse arengut ja toovad tagasilööke ehk segavad kliimakskoosluste kujunemist. Niitmine on regulaarne ja inimtekkelina, ka raie, ja need aeglustab taimedevahelist konkurentsi. Milliseid erinevaid punkte peaks kaaluma populatsiooni/koosluse taastamise võimalikkuse üle otsustamisel (ehk mida taastamisprojekti planeerimisel peaks arvestama)? Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele? Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid -joonkoridor on pikk ja kitsas ning sobiv lähadaste alade ühedamiseks liikidele, kes ei karda inimest. Nt kraavid, hekid, aiad, ojad, ökodukt -ribakoridor on laiematest pikkadest ribadest koosnev, kus liigil on võimalik inimese ja seravefekti eest varjuda. Nt jõekallas ja mäenõlv, konnarada- sesoonse rände tarbeks -astmelauad ei ole pidevad, kuid järjestikku olles saavad loomad neid kasutada, et liikuda
sügistormid, kevadised üleujutused jpt Süstemaatiline looduskaitse planeerimine (selle tähendus ja põhimõtteline käik) Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele? Koosluse servaaladel on keskkonnatingimused (ja seetõttu ka liigiline koosseis) teistsugused kui keskosas – servaefekt, just seepärast on elupaikade hävitamine ja killustumine kooslustele väga ohtlik. Servaefekti vähendamiseks kasutatavad meetmed Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid rohekoridorid, astmelauad, kaitsealade planeerimine Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid rohekoridorid, astmelauad, ökoduktid, truubid
servaaladel. Kuna taimed ja loomad on tihti täpselt kohastunud kindlatele tingimustele, siis tõrjutakse tekkinud muutuste tõttu paljud liigid killustunud osadelt välja. 27. Servaefekti vähendamiseks kasutatavad meetmed. Et minimaliseerida servaefektide negatiivset mõju tuleb kaitsealade suurust ja kuju planeerimisel vähendada. Kõige väiksem servade ja pindala suhe on ringil. Seega ümara kujuga looduskaitsealadel on servaefekti negatiivsed mõjud väiksemad. 28. Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid. Vähim dünaamiline pindala – minimaalne kaitsealune pindala, mille korral ümber kujunev maastik ei kaota ühelgi ajahetkel ühtegi elupaiga- või kooslusetüüpi. • Sõltub ala heterogeensusest ning elupaigalaikude vahelisest sidususest. Elupaikadevaheline sidusus. Nt lendorav: * Ühendus teiste lendorava leiukohtadega; * Kasvav mets (metsaribad, koridorid); * Pikemate vahekauguste korral varjepaigad. 29. Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid.
annaabi.ee 
