kaasnevast terviseriskist propageerib omakorda radoonitaseme alandamist hoonetes ning määruste kehtestamist selle vastu. 4 1. RADOON Radoon ( Rn ) on värvita ja lõhnata, õhust raskem looduslik radioaktiivne gaas. Seega on radoon ümbritsevas keskkonnas üks eksisteerivatest ioniseeriva kiirguse allikatest, mis kujutab eluorganismidele, sealhulgas inimestele, suurt ohtu. Radioaktiivsetele ainetele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest uuteks radioaktiivseteks või stabiilseteks aineteks eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Normaaltingimustel annab radoon üle poole elanikkonna poolt saadavast kiirgudoosist. [ 6 ] Radoon on üks vahelüli looduslikku uraani lagunemisel stabiilseks pliiks. Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, samuti ka kõikides mineraalsetes ehitusmaterjalides
See energia, mida sünteesitaakse valgusstaadiumis, taim kasutab pimedusstmis. Mõiste süsiniku saamine, hapniku eraldumine. Valguse käes klorofülli osavõtul kloroplastides orgaaniliste ainete süntees anorgaanilistest ainetest. Fotosünteesi võrrand: 2H2O + CO2 + hv C6(H2O)6 + H20 + O2, bakterite puhul 2H2S + CO2 + hv C(H2O) + H2O + S2. Fotosünteesi kosmiline tähtsus: FS protsesside tänu atmosfääris on hapnik. FS käigusel tekivad orgaanilised ained, mis on vaja paljudele eluorganismidele. Ilma FS –ta võivad ainult müned bakterid elada. Staadiumid (?): 1. Valgusstaadiumis toimuvad reaktsioonid vajavad toimumiseks valgusenergiat, mis ergastaks klorofülli molekulid, seega valgusstaadium pimedas ei toimu. Valgusstaadiumi tähtsamad protsessid on: a) klorofülli ergastamine valguse poolt; b) veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine; c) ATP süntees elektronide energia arvel; d) vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 2
ilma et inimene sellele mõtlema peaks. (Ökoloogiline tajuteooria) · Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon? Adaptsioon (ehk kohanemine) on tundlikkuse kohanemine pidevalt mõjuva ärritajaga, mis avaldub lävede madaldumises või kõrgenemises. Adaptsioon on üks aistingute seaduspärasusestest (lisaks on kompensatsioon ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünteesia ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel). Erinevatele eluorganismidele on evolutsiooni käigus välja kujunenud just tema elukeskkonnas tarvilikud valgus-, heli-, puute-, lõhna- ja maitsetundlikkuse süsteeme. Samas on liikidel üsna lai kohanemisvõime, vmis võimaldab varieeruvas keskkonnas elada ja efektiivselt toimida. Erinevate ärritajate puhul on adaptsioonivõime erinev: Kõrge: puute-, haistmisaistinguis (me ei märka riiete survet kehale jne); Väiksem: nägemis-, kuulmis-, maitsmis- ja külmaaistingud (viibimine absoluutses pimeduses
annaabi.ee 
