Kangelaslaulude Cid oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodrigo Diaz de Vivar. Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. Hispaania kangelaslaulu iseloomustab realistlik joon, ülevuse puudumine. Kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud. Tähtis osa on eeposes perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul. Neis seikades pole üleloomulikkust, kuigi võib esineda humoristlikke liialdusi. Kuigi Cidi-lugudes ei rõhutata kuskil hispaania rahvuse ideed, on ,,Laul minu Cidist" saanud hispaani rahvuseeposeks. Teoses võib tajuda teatud aristokraatiavastast hoiakut: Cidi uhked tiitlitega väimehed osutuvad pelgureiks, Cid ise aga on demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne; sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult.
· Hispaania kangelaslaulu iseloomustab: realistlik toon, ülevuse puudumine, kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud, ei kasutata poeetilisi metafoore ega hüperboole(liialdus), rõhutatakse realistlikku ellusuhtumist · Cidi ei ehita erakordsete rüütlivoorustega, ei näidata tema kangelaslikkust, vaid näidatakse inimlikkust · tähtis osa on perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul; puudub üleloomulikkus; humoristlikud liialdused · teoses ei rõhutata hispaania rahvuse ideed · aristrokraatiavastane hoiak · Cid on demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne · Cidist pajatavad kroonikad pakuvad ainet hilisemale kirjandusele: Pierre Corneille tragöödia ,,Cid" 6. ,,Nibelungide laul" · üks saksa kirjanduse kuulsam teos; koosneb 39 episoodist avantüürist(seiklus) ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa
Baltikumi. 1165 sai eestlaste piiskopiks Fulco, kes pidi ette valmistama eestlaste ristiusustamist. Ta abiline oli eesti munk Nicolaus, kellega koos käidi 12.saj 2x Eestimaal. Usulise missiooni ettevalmistamiseks tõlgiti eesti keelde katoliku kiriku tähtsamad palved ja riitused, millest pole siiani midagi leitud. Henriku Liivimaa kroonikas on 12.saj lõpust ristisõdadeaegseid kirjutisi, kus kirjeldab detailselt sõda eestlastega, peatub ka eestlaste kommetel-eluolul, lisaks on kirjas mitusada koha- ja isikunime, üldnimesid vähe. 1241 Taani hindamisraamatus on Eesti maavaldussuhete register. Teose Eestimaa lehekülgedel on ~500 kohanime, millest vaid 50 pole tänaseni säilinud. Tekst on ladina keele reeglite järgi mõnede saksa ortograafia elementidega kirja pandud. Isiku- ja kohanimesid leidub 14-17.saj Tallinna turberaamatutes. JÄRELDUSED: Põ-Eestis on säilinud h sõna algul
annaabi.ee 
