Mina keskaegses linnas linnakodanikuna Linnakodanikuna puuduvad mul kõiksugu mugavused, millega tänapäeva inimkond harjunud on. Mul pole ei kraanivett, keskkütet ega ka elektrit, rääkimata külmkappidest ja mikrolaineahjudest. Tehnikast oluliselt minu eluolude juures rääkida ei saagi, küll aga saan rääkida tohutust mürast, mis mind paratamatult majas saadab. Nimelt on siin- keskaegses linnas kombeks, et linnaelaniku, antud juhul siis minu kodu on ühtlasi käsitöölisele töökojaks, kaupmehe laoruumiks ning kontoriks. Kujutage siis ette sellid ja õpipoisid taovad siin üksteisega võidu, laudsepad saevad tünnilaudu ja mida kõike siin veel ei toimu. Elu nagu segasummasuvilas. Rääkides minu elutempost siis sõltub see oluliselt päeva pikkusest. Kui koit eha üle katet hakkab virvendama tõmbun koju ära. Kodu on minu kindlus, või siis ka teiste kindlus. Aknaavad sulen alati luukidega, see on keskaegne ohutus...
Arutlus Euroopa kultuuriruumis on palju erinevaid väärtuseid, mõned neist tulevad ka vanast ajast. Näiteks filosoof Marcus Aureelius rääkis palju inimeste väärtustest. Minu jaoks kõige tähtsamad väärtused on sõprus, ausus ja vabadus. Paljud mõistavad ja tõlgendavad neid väärtuseid erinevalt, sest kõik on tulnud erinevatest perekondadest ja eluoludest. Need väärtused ei pruukinud olla samad ka vanal ajal. Miks on just need väärtused minu jaoks tähtsad ja kuidas ma neid tõlgendan? Sõprus on väga tähtis väärtus minu jaoks, sest sellega ma puutun kokku suurema osa oma ajast. Ma ei kujuta ette oma elu sõpradeta. Noored vahest ei hinda sõprust ja tehakse palju rumalaid otsuseid ja tegusi, mida hiljem kaheldakse. Mida vanemaks sa muutud, seda vähem on sul sõpru. Vanemad inimesed saavad aru, mis on sõprus ja hindavad seda
1054- Suur skisma ehk kirikulõhe (õigeusukirik) 8. Kes tundsid 11-12. sajand välist huvi Eesti alade vastu? Vana-Vene vürstid (Jaroslav Tark) Lübecki kaupmehed Katolik kirik (tänu Lübecki kaupmeestele, koostöös leviati usku) 9. Milline oli Eesti ühiskond muinasaja lõpul, kuidas saadi informatsiooni selle kohta? Kirjalik allikas Läti Henriku kroonika Milles olid esimesed olulised kirjalikud teated eluoludest Arheoloogia Haldus: maakonnad-kihelkonnad (L. Henriku kroonika alusel) Ühiskonna kihistumine Vanemad, orjad Linnuse tüübid Mägilinnus- Otepää, Lõhavere (küngas) (Pilt 1) Neemiklinnused- Rõuge, Loone (küngas+jõgi) (Pilt 2) Kalevipoja säng-tüüpi linnus- Alatskivi (lambine ala,
Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti, et liha läheb raisku. Kui aga loom õnnestuti mingit moodi elusalt kätte saada siis võis teda tappa kui vaja läks. Peatselt õpiti loomi tarandikesse ajama ning seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati nad ka üles. Kui rääkida korilaste, küttide ning põlluharijate eluoludest pean kõige elamisväärseimaks nign kergeimaks korilust, kuna kütina pidid sa kulutama lisaks füüsilise energiale ka palju vaimset energiat, sinu mõte pidi liikuma sama kiiresti kui silm ja käsi nign jõud pidi olema suur. Põlluharijate töö ei olnud ka lihtne, nemad pidid algeliste tööriistadega terveid suuri lagendikke tekitama ning ilmaga võitlema, kui ega inimene ju looduse vastu ei saa see on tõsi, seega oli nende töö raske. Ja tegelikult ei saa ju õelda, et
Näidendi lõpp läks aga väga imelikuks, kuna Leopold hakkas rääkima, et on teiselt planeedilt, mida enam ei ole ja tema planeedil söödi tagumikuga ja oma häda tehti suu kaudu. Siis tõusis ta õhku ja lendas üles. Oma sõnadega tõlgendaksin lõppu nii, et see planeet, millelt Leopold ja kõik teised mehed ka olid oli NSV ja seda pole enam ja neid kombeid, mis tollal kohased olid ei ole enam, et see kõik on kadunud ja teised, kes pole sellel planeedil elanud ei saagi, sellel olnud eluoludest aru. Mulle isiklikult meeldis väga see tükk, kuna mul oli seda huvitav vaadata. Kohati oli küll labaseid nalju, kuid jäin väga rahule ja usun, et see on menukas ka edaspidi.