olendid. Maakera südant nad siiski avastada ei suutnud. Vaprad mehed tulid välja hoopis ühest Itaalias tegutsevast vulkaani kraatrist. Seiklus lõppes õnnelikult, sest kõik pääsesid eluga. Teoses otseselt probleeme ei esinenud , ma mõtlen selliseid nagu on tänapäevases noortekirjanduses (narkootikumid, alkohol, omavahelised konfliktid). Sellegi poolest, oli raskemaid kohti. Näiteks : kui neil vesi otsa lõppes, kui nad galeriis ära eksisid, päris palju satuti ka eluohtlikusse olukorda . Omavaheline probleem oli Axeli ja professori vahel. Nimelt Axel ei tahtnud seigelda maakera südamesse, aga vastumeelselt võttis onu ta ikkagi kaasa. Kuid seegi probleem sai lahenduse, kuna lõpu poole oli Axel ise väga innustunud edasi liikuma. Mulle meeldis see raamat , sest selles oli palju põnevaid seiklusi ja olukordi. Meelde on jäänud olukord ,kus nad leidsid joogiks vett ja oskasid seda veel ühel otstarbel ära kasutada nimelt
inimesele ohtlik. Sinine käoking kasvab 1-1,5 meetri kõrguseks. Tema õiekate koosneb 3-5 tupplehest, mis moodustavadki kena kingakujulise õie. Õie värvus on tumesinine, äärmisel juhul lillaka varjundiga. Sinise käokinga lehed on pikarootsulised ja koosnevad 3-5 osast. Varrelehed on veidi väiksemad kui juurelehed. Varred on tugevad ja kaetud peente käharate karvadega. Maa-alune osa meenutab sellerijuurt ja inimesed on tihtipeale segamini ajades eluohtlikusse olukorda sattunud. Sinise käokinga taimemahl tekitab nahale ärritusi ning imbub läbi naha kiirelt. Mürgid tekitavad probleeme kesknärvisüsteemiga ja mõjuvad laastavalt hingamissüsteemile, mistõttu võib saabuda surm hingamisteede halvatuse tagajärjel. Vanasti kasutati seda taime ka meditsiinis, valude leevendamiseks ja reuma ravimiseks, kuid tänapäeval seda enam ei tehta. Harilik sügislill (Colchicum autumnale) Harilik sügislill on sügislilleliste sugukonda
koosseisud sätestatud erinevates paragrahvides. TAHTLUS – SUBJEKTIIVNE TUNNUS Objektiivsed tunnused – surmav tegu, surm ja nende vaheline seos. Ühe puudumisel kohaldatakse §117 – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Otsene tahtlus – toimepanija teab, et tema tegu põhjustab surma. Kaudne tahtlus – toimepanija ei tea kindlalt, kuid peab võimalikuks, et tema tegu võib põhjustada kannatanu surma ( näiteks: kasutab kakluses nuga, lüües sellega kannatanut eluohtlikusse (nt. pea, rindkere, kõht) piirkonda. Kavatsetus – tapja peab kannatanu surma otseselt soovima (näiteks: eutanaasia, kättemaks, kuulsusjanu, seksuaalne rahuldatus, jne). Relva või muu vahendi sihipärane kasutamine (näiteks: sihtimine pähe, mürgi kasutamine, jne). Mõrv on tapmise raskem koosseis (enamohtlik e kvalifitseeritud), mille puhul peab esinema lisaks tahtlusele teise isiku surma põhjustamiseks veel mõni tunnus. Samuti peavad puuduma priviligeeritud koosseisude tunnused
annaabi.ee 
