............................................4 Valgustusseadmed ..............................................................................6 Valgusallikad........................................................................................7 Sissejuhatus Elektrilised seadmed aitavad säästa aega, muutes väga paljude tööde tegemise hõlpsamaks ja mitmekesistades teostusvõimalusi. Samas ei tohi ära unustada elektri ülimat eluohtlikkust. Iga isik, kellele elektriseade kuulub või kes on muul viisil vastutav selle kasutamise eest, peab tagama, et seadet kasutataks ohutult ning hooldataks piisavalt. 1. TOOTEOHUTUS Toote ohutusnõuete rikkumiste eest kannab vastutust tootja/toote valmistaja/toote importija/ teised toote pakkujad turustamisahelas. Kasutamisjuend/markeering peab sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba õigeks,
katalüsaatoriks sekundaarsete biokeemiliste reaktsioonide ahelale, mis lõppkokkuvõttes tekitab organismi erilise seisundi, mida nimetatakse kiiritushaiguseks. Selle haiguse korral rakud surevad, verre ilmuvad patoloogilise ainevahetuse produktid toksiinid. Teaduslike uurimuste praeguselt seisukohalt võib kiiritushaigus tekkida: a) lühiaegsel kiiritusel, kui doos on 50 rem, b) pikemaajalisel ühtlasel kiiritamisel, kui doos on 150 rem. Kiiritushaiguse eluohtlikkust hinnatakse järgmiselt: I, kerge: 100-200 rem; II, keskmine: 200-400 rem; III, raske: 400-600 rem; IV, üliraske: üle 600 rem. Erinevad kiirgused on erineva bioloogilise toimega. Põhjus seisneb kiirguste erinevas füüsikalises toimes elusainest läbiminekul. Näiteks, röntgen- ja -kiirguse kvandid põhjustavad ainult aatomite ionisatsiooni ja ergastust. Neutronite voog võib aga tekitada tuumareaktsiooni, mille tagajärjel molekulist lüüakse
alakõhuvalu, kõhulahtisust, palavikku, oksendamist, uimasust ja shokki. Pikemaajalisel sissehingamisel võib jood põhjustada kopse ning kilpnääret. Samuti nahale sattudes põhjustab jood pindmist põletust, ärritust ja valu ning silmadega kontaktis olles ähmast nägemist, valu, kipitust ja äärmisel juhul ka nägemise kaotust. Enamasti kasutatakse joodi meditsiinis ja tööstuses normides koguseid, mis ei põhjusta inimesele ohtu. Tõenäosus, et inimene puutub joodiga kokku eluohtlikkust põhjustavas koguses, on minimaalne. (6,7) Loomadele on sissehingamisel jood suurtes kogustes ohtlik, kahjustades nende kopse ja põhjustades arenguprobleeme ning väga suurtes kogustes suukaudsel manustamisel surma. Looduses loomad siiski joodiga nii suurtes annustes kokku ei puutu, et see oleks neile eluohtlik. (13) Peamine mitteradioaktiivse joodi allikas on ookean, kust ta aurustub ning laguneb.
annaabi.ee 
