Profülaktika Gripi vastu on välja töötatud vaktsiinid, mida soovitatakse nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutele ning lastele ja noortele, kes peavad pikka aega mingi muu haiguse raviks aspiriini tarvitama. Vaktsiinide puhul on aga alati see probleem, et viirustüved muutuvad pidevalt ning seega ei garanteeri vaktsineerimine, et inimese haigestumist ei põhjusta mõni teine viirusetüvi. Siiski on leitud, et vaktsineerimine aitab ära hoida umbes 70% rasketest, eluohtlikest nakkustest. A-gripiviiruse ennetamiseks kasutatakse viirusevastase ravimi amantadiini profülaktilist manustamist. Organismi vastupanuvõimet viirusnakkustele tõstavad mõõdukas sportimine, saunaskäimine, tervislik toitumine - mille puhul on kaetud päevane vitamiinivajadus ning loomulikult ka positiivselt mõtlemine! Iseseisev töö II osa Õendusplaan Õendus probleem Kõrge palavik, peavalu, vesine või kinnine nina, köha, väsimus, mõnikord kurguvalu, kurnatus 1. Õendusdiagnoos
Gripi vastu on välja töötatud vaktsiinid, mida soovitatakse nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutele ning lastele ja noortele, kes peavad pikka aega mingi muu haiguse raviks aspiriini tarvitama. Vaktsiinide puhul on aga alati see probleem, et viirustüved muutuvad pidevalt ning seega ei garanteeri vaktsineerimine, et inimese haigestumist ei põhjusta mõni teine viirusetüvi. Siiski on leitud, et vaktsineerimine aitab ära hoida umbes 70% rasketest, eluohtlikest nakkustest. A-gripiviiruse ennetamiseks kasutatakse viirusevastase ravimi amantadiini profülaktilist manustamist. Organismi vastupanuvõimet viirusnakkustele tõstavad mõõdukas sportimine, saunaskäimine, tervislik toitumine - mille puhul on kaetud päevane vitamiinivajadus ning loomulikult ka positiivselt mõtlemine! Ravivõimalused: A-Gripi raviks kasutatakse viirusevastaseid aineid - amantadiini ning rimantadiini.
Sigarettidest läbi filtri tulev suits on mahedam ja meeldivam ning enamik suitsetajaid tõmbab selle sügavale kopsu võimaldades seega tugevamat kahjustust kopsurakkudele. Haigestumus ja suremus hingamisteede haigustesse on suitsetajatel seotud suitsetamise kestvusega aastates, sigarettide arvuga, samuti vanusega, millal suitsetamist alustati. Suitsetamisest tingitud haigused on üle 35-aastaste täiskasvanute hulgas kõige sagedamini esinevateks surmapõhjusteks. Nendest eluohtlikest haigustest tingitud suremust on võimalik vähendada 30-70% võrra . (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni statistiline koondaruanne, 1998) Haigused, mille teket suitsetamine soodustab:ajuinsult, südameinfarkt, gangreen, veresoonte lupjumine, bronhiit, kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: peavalu, köha, limaeritus, suu limaskestade ärritus, naha muutused, potentsi langus, nn õhupuudus ja väsimus
tõmbab selle sügavale kopsu võimaldades seega tugevamat kahjustust kopsurakkudele. (http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.htm) Haigestumus ja suremus hingamisteede haigustesse on suitsetajatel seotud suitsetamise kestvusega aastates, sigarettide arvuga, samuti vanusega, millal suitsetamist alustati. Suitsetamisest tingitud haigused on üle 35-aastaste täiskasvanute hulgas kõige sagedamini esinevateks surmapõhjusteks. Nendest eluohtlikest haigustest tingitud suremust on võimalik vähendada 30-70% võrra.(ibid.) Haigused, mille teket suitsetamine soodustab:ajuinsult, südameinfarkt, gangreen, veresoonte lupjumine, bronhiit, kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia.(ibid.) Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: peavalu, köha, limaeritus, suu limaskestade ärritus, naha muutused, potentsi langus, nn õhupuudus ja väsimus. Suitsuosakeste suur hulk tingib tubaka lõhna pikaajalise säilimise, eriti riietel juustel ja nahal
annaabi.ee 
