Homöostaas Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.) Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Neuraalne regulatsioon-Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar.
kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.). Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Hüpotermia - vaegsoojus on kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. Kui temperatuur langeb alla 25-38 kraadi, on see surmaga lõppev. Vesi juhib palju paremini soojust kui õhk
pilt, mille kutsuvad esile veresoonkonna talitlushäired ja ja organismi kiiresti tekkiv reflektoorne vastureaktsioon. 300 Adrenaliini ja muude humoraalsete faktorite (reniini-angiotensiini süsteemi, erütropoetiini, glükokortikoidide, vasopressiini) eritumise eesmärgiks on säilitada vererõhk ja sellega elutähtsate organite verevarustus. Selleks vähendatakse verevoolu nahas, luustikus ja seede-elundkonnas perifeersete veresoonte kokkutõmbamise abil. Seda nimetatakse vereringe tsentraliseerumiseks. Verevoolu vähenemine kapillaarides (mikrotsirkulatsiooni häire) toob kaasa hapniku osarõhu kriitilise languse ja sellest tulenevalt hapnikuvaeguse (hüpoksia), millele järgneb perifeersete kudede ainevahetuse häirumine. Hüpoksia viib ainevahetuse anaeroobsesse seisundisse, milles tekivad happelised lõppsaadused (nt piimhape) ja selle tõttu atsidoos. Tulemuseks on veresoonte