-On õhuke, läikiv, libe kile -Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib kokku kleepuda – tekivad liited. -Erinevates piirkondades erinevad nimetused: kõhuõõnes – kõhukelme ehk peritoneum, rinnaõõnes – rinnakelme ehk pleura, südame ümber – südamepaun ehk perikard Väliskest ehk adventiitsia: -Koosneb sidekoe kiududest, mis algavad ühelt elundilt ja kinnituvad teisele elundile -Peaülesanne on siduda elundid üksteise külge -Võimaldab elunditel siiski ka pisut liikuda (tänu sidekoe elastsusele!) -Läbi tema kulgevad tihti suured närvid ja veresooned elundite vahel Seedeelundid (organa digestoria) Ülesanded: toidu mehaaniline töötlemine, toidu keemiline lagundamine, toitainete imendamine, jääkainete väljutamine. Suuremad piirkonnad: -suuõõs (cavitas oris); - neel (pharynx), -söögitoru (oesophagus)
KOLOSKOOPIA – jämesoole limaskesta ja valendiku uurimine koloskoobi abil, koloskoobi pikkus on kuni 1,6 m, REKTOSKOOPIA – pärasoole ja sigmakäärsoole uurimine rektoskoobiga kuni 30 cm ulatuses. BRONHOSKOOPIA; TSÜSTOSKOOPIA jne. Endoskoopia seondub BIOPSIA võtmise võimalusega. SONOGRAAFIA ehk ULTRAHELIUURING – ultraheliuuring on mitteinvasiivne meetod, kus kasutatakse kõrgsageduslikke helilaineid, mis peegelduvad elundilt tagasi. Peegeldunud helilained on nähtavad spetsiaalsel monitoril. Ülakõhu ultraheliuuringut kasutatakse põhiliselt sapikivide, kõhunäärme, maksahaiguste ja neeruhaiguste diagnostikas. Kr. bronhiit: määratlus ja peamised sümptomid. Kroonilisest bronhiidist räägime siis, kui patsiendil esinevad bronhiidi sümptoomid (köha, rögaeritus, ) vähemalt kolme kuu vältel kahel järjestikusel aastal. Kaebused:
● organismi vastusreaktsioon ärritusele - nt keele maitsmisnäsade ärritusel algab süljeeritus - ereda valguse toimel silma võrkkestale silmaava aheneb REFLEKSIKAAR ● tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb. - retseptorites tekkinud erutus levib mööda aferentseid närve KNS-i ja sealt mööda eferentseid närve elundisse ● lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist - aferentse neuroni kaudu võetakse erutus elundilt vastu ja antakse edasi KNSi ef.neuronile - eferntne neuron saadab oma neuriidi kaudu erutuse mingisse elundisse, pannes selle tegevusse - nii lihtsaid refleksikaari on inimorganismis vähe ● enamasti on meil 3-või enamaneuronilised refleksikaared - sel juhul on af. ja ef. neuroni vahel üks või mitu lülitusneuoronit ● refleksikaare osad: 1) retseptor e ärritust vastu võttev organ 2) aferentne neuron e toomanärv
Oluliseim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju. Mikroringetes on mõjusad kudedes ainevahetuse käigus tekkivad ained(metaboliidid): piimhape, adenosiintrifosforhape (ATP), adenosiindifosforhape( ADP), oluline osa on ka vastava koe CO2 aj O2 osarõhkudel ja lämmastikoksiidil (NO), millel on tugev veresooni laiendav mõju. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu-ja kemoretseptoreilt ja mitmelt elundilt üle organismi. Rõhuretseptorid (baro- e. pressoretseptorid) asuvad aordikaares ja ühise unearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samades piirkondades karotiid- ja aordigloomustes. Neilt retseptoritelt lähtuvate retseptorite refleksidega viiakse veresoonkonna ja südame talitlusvastavusse üldise verevarustuse vajadustega. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi: perifeersed veresooned laoienevad, takistus verevoolule
annaabi.ee 
