aminohapped ja membraanis küllastunud rasvhapped. Madalatele temp. kohastujatel on membraanis suurem hulk küllastumata aminohapped. Arhedel termoresistentsed eeterlipiidid (elavad nt ülikõrge temp. piirkonnas, ekstreemse KK-ga pH). 2. Kuidas jaotatakse mikroorganismid temperatuuritundlikkuse alusel? psührofiil (5-15), psührotroof (20-30), mesofiil (30-40), termofiil (55-65), hüpertermofiil (90-100). 3. Kas temperatuuri klassifikatsioon peegeldab ka mikroobide elumust? Temperatuuri klassifikatsioon peegeldab selle mikroobi jaoks optimaalset temperatuuri, mille juures tema kasvukiirus on kõige kiirem ja talle soodsam. Mikroobide elumust sõltub lisaks temperatuurist ka keskkonna pH, toitesubstraadid ja füüsikalised keskkonnatingimused (nt UV kiirguse olemasolu). 4. Miks eristatakse optimaalset ja maksimaalset kasvutemperatuuri? Maksimaalne kasvutemperatuur – kõige kõrgem temperatuur, mille juures on veel kasv. Optimaalne
Umbes 400 miljonit aastat tagasi kujunesid tingimused elu arenguks maismaal. Elu väljus veest. Algas kiire liigiteke. Kujunesid suured organismirühmad, hämmastava liigirikkusega eluslooduse riigid. Täies oma jõus töötav loodusliku valiku protsess selekteeris pidevalt enamkohanenuid. Evolutsiooniline valikuprotsess on karm, aga põhimõtteliselt õiglane - ellu jääb ja paljuneb see, kellel kujuneb muutuvatele keskkonnatingimustele mingisugune elumust tagav positiivne tunnus ja omadus. Paleontoloog G.G. Simpsoni andmetel on biosfääris selle olemasolu jooksul eksiteerinud 500 miljonit liiki: ühed tekivad, teised, sageli suured liigirühmad surevad välja. Võrreldes seni biosfääris kirjeldatud ja tuntud liikide hulgaga - 1,2 miljonit liiki (see on kaasaegses looduses arvutuslikult umbes 8 protsenti tegelikult eksiteerivatest, kuid seni tundmata ja kirjeldamata,
kohastumiseks (adaptation; adaptation process) ja tekkinud fenotüübilist muudatust geneetiliseks adaptatsiooniks e. kohastumuseks (jällegi adaptation) Kohastumuste äratundmine looduses ei ole kerge, sest enamasti ei ole meil olnud võimalust jälgida protsessi, mis selleni viis. Lihtsuse mõttes võib kohastumust defineerida kui tunnust, mis on evolutsioneerunud seetõttu, et ta tõstis omaniku kohasust (sigimisedukust, elumust või mõlemaid). Kohastumused võivad olla äärmiselt täpsed ja keerukad, nagu nt. silm või ainevahetusprotsessid (iidsematest) või siis (värskematest) sõrmedele vastanduv pöial hominiididel, mis võimaldab paremini asju kätte võtta. EVOLUTSIOON ÜMBRUSEGA KOKKUSULAMINE Suuremal osal kakulistest on pruun sulestik, mis aitab neil puutüvedesse peituda. Aga puudeta arktilises tundras elav lumekakk on peaaegu valge.
väiksem, umbes 30%. 15. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile. Kunstlik valik seisneb valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Piiranguteks saab looduslik valik. Näiteks võib olla soovitud tunnus mida arendatakse negatiivses korrelatsioonis muu tunnusega, mis takistab isendite elumust. Nt: mardikate suurus ja sigivus. Inbreedingu mõju fenotüübile – suureneb homosügootsus, avaldub enam retsessiivseid tunnuseid, mis põhjustab paljude pärilike haiguste esinemist. Järglased on vähem viljakad,väiksemad, nõrgemad jne. 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. Rohutirtsud: isane X0 ja emane XX. Inimene: mees XY ja naine XX (paljudel teistelgi loomadel)
annaabi.ee 
