Suhtles kliendiga, esindas organisatsiooni mitte iseennast, oli kliendikeskne, pidas kliendi teenindamist oluliseks, teenindas aktiivselt (küsis kliendikaardi olemasolu, paljud seda ei tee). Autori meelest on sellel klienditeenindajal juba aimu heast teeninduskultuurist, ta valdab juba mingil määral teeninduskeelt ning talle on oluline kliendikeskne teenindamine. 5 19.oktoober noor naissoost teenindaja, võiks eeldada, et ehk ei ole veel palju elumuresid ja suudab kassas olla positiivne ja viisakas, ent oli vastupidine. Lühikese jutuga, viisakusväljendid tuli tangidega välja kiskuda, teenindusmõttelaad oli täiesti puudulik. Selliste kassateenindajate puhul tekib tihti küsimus, et te olete noored inimesed, miks te siis teete sellist tööd, mis teile kohe üldse ei meeldi. Raha on küll vaja, aga ühe teenindaja mitteteeninduslik käitumine teeb kogu organisatsioonile
Ta oli elav, ainulaadne ja jutukas, hoopis erinev teistest. rääkima ja neid kuulame. Ma püüdsin teda muuta, et ta sobiks minu klassi. Kolmas ja viimane empaatia mõõde on SÜGAVUS. Tõeline empaatia läheb Ta muutus vaikseks. pindmistes! küsimustest sügavamale ja puudutab keskseid elumuresid. Inimesed Ühel päeval kohtasin ma üht Korea-Jaapani tüdrukut, ta oli õpivad sügavust tähendusrikaste lähisuhete kaudu. Osavõtlikkust suurendavad uje ja vaikne, inimsuhetega seotud kogemused ja nende analüüs. Me peame olema kogenud küpset tema vanemad muretsesid ta turvalisuse pärast. suhet, et võiksime mõista inimeste käitumist. Ma ei saanud aru,
sõjameeste kallal oli proovinud, ei teinud võitlemine poolmetsaliste leedulastega talle enam suurt nalja. «Tappa mõistab iga lurjus,» ütles sepp selle kohta. «Kui kangem nõrgema kallale läheb ja ta maha notib, siis ei ole see kellegi sõdimine, ja mina seda ei salli.» Nõnda oli sepp, ehk küll nime poolest pärisori ja pealegi valjude isandate pärisori,1 siiski nii vaba mees kui ei keegi muu Liivimaal. Ta ei tundnud vägivallakartust ega raskeid elumuresid. Suguvendade vilets põli ei teinud temale suuremat südamevalu. Ta kergitas nende häda kus võis, elas aga ise isandatega heas sõpruses. Tema 129 sõna maksis talupoegade ees palju, aga ta ei olnud oma mõju iialgi kurjasti pruukinud, ei ninameheks püüdnud saada ega suuri asju juhtima hakata. Isamaa kõrgemad saatused jättis ta jumala ja valitsejate hooleks. Hea õnn ja usin töö olid Villu jõukaks meheks teinud. Välispidist uhkust ei armastanud ta
annaabi.ee 
