Torni rinnatisel on mees, kel kivid kukil, ja mees, kes teise seljas sõitma harjunud. Puust puuris - häbipostis - viiuldab suli ega saa aru, et ta on kõigile naermiseks välja pandud. Veidi kaugemal kaklevad kondi pärast must ja valge koer. Õrrel kaagutavad kanad enne munemist, sead tunnistavad "pärleid"(roose), mida nende ette loobitakse. Elustiil, mida Brueghel "Madalmaade vanasõnadega" näitab, võimendub korduva detaili - maailma mudeli - abil, sest kilplaslikku elumudelit kohtab kõikjal maailmas. Bruegheli iroonia jätkub pildil "Laiskademaa". Kuulda on justkui kõva ja ühtlase norskamise rütmi. Laiskademaa mõnud on kiusatusse viinud mehi kolmest ühiskonnaklassist: talupoja, kes lamab koodil, sõjamehe, kes on lükanud oda jala alla, ja preestri, kelle kõrval lebab suletud piibel. Kõik kolm lamavad jõuetult küllusepuu all. Veel on end mõnusalt padjal välja sirutanud raudrüüs aadlik, kes kõhutab kookidega kaetud varikatuse all
bussini või terveks eluks või ka ainult seitsmeks aastaks. Tagantjärele leiab mees: ,,Hommikul kell pool seitse nussisin oma elu ära." Ent vastutasuks hakati teda varustama eluks tarviliku söögi ja joogiga, kuni mees enam juua ei tahtnudki. Küll aga pidutses ja ,,lõõgastus" ohjeldamatu naine, keda tuli vahel küla pealt koju tassida ja mõnikord ka kipsi panna. Aga muidu oli neil kõik korras ja naine plaanis täiesti normaalset elumudelit, kuni hakkaski paisuma kõht. Ent: ,,Pärast Lapse sündi, meie neljanda kooseluaasta alguses, kulusid Naise piduriklotsid aga täielikult läbi. Nüüd tikkus ta pärast piisavat alkoholikogust märatsema, kõrtsis mõnele teda Eelmise Mehegapetnud Alatule Maanaisele käsipidi kallale minema, laudadelt regulaarselt võõraid kokteiliklaase tilgatumaks jooma ja nende pahaseid omanikke täis oksendama. Veel võis ta keset ööd
Igal nädalal suureneb planeedil linnaelanike arv üle miljoni võrra. Kuuendik inimestest elab ebakindlas, ebatervislikus, liigasustatud keskkonnas. Ilma ligipääsuta hädavajalikule, nagu vesi, sanitatsioon ja elekter. Nälg levib taas. See mõjutab peaaegu miljardit inimest. Kogu planeedid kraabivad vaesed prügis, sel ajal kui meie kaevame maavarasid, milleta me enam elada ei suuda. Me vaatame üha eemale puutumata aladele, mida on üha keerukam kasutusele võtta. Me ei muuda oma elumudelit. Kas maaõli võib lõppeda? Nafat saab veel kaevandada Kanada õliliivadest. Suurimad veokid veavad tuhandeid tonne liiva. Kuumutus ja bituumeni eraldamine liivast vajab miljoneid kuupmeetreid vett. Tarvis on tohutus koguses energiat. Saaste on katastroofiline. Kõige tähtsam tundub olevat iga talletunud päikesekiire ammendamine. Atmosfäär soojeneb. Transport , tööstus, metsade hävitamine. Meie tegevusega vabaneb tohutus koguses süsinikdioksiidi. Seda taipamata oleme me samm
annaabi.ee 
