Vaimulike alla kuulusid nii paavstid, preestrid kui ka kirikuõpetajad, et vaimulikuks saada pidi tahtja saama pühitsuse või õnnistuse teiselt kõrgemalt vaimulikult . Vaimuliku kirjandus oli ennekõike usuline kirjandus, mis oli mõeldud kasutamiseks religiooses praktikas, misjonitöös kui ka jumalateenistustel. Vaimuliku kirjanduse alla kuulusid erinevad laulud, pühakirjad, ülistused, palvetekstid, religioossed legendid ja pühakute elulood. Eriti tähtis koht oli pühakute elulugudel ning religioossetel legendidel, kui keskaja lõpul, rahvuskeelte arenedes, sugenes ladina keelse kõrvale ka rahvakeelne vaimulik kirjandus. Populaarsemad legendid ja elulood olid näiteks ,,Vagajutt püha Alexiuse elust", ,,Püha Jüri lugu", ,,Püha Patricku puhastustuli" ja ,,Jumalaema zonglöör". Paljusid legende rikastati puhtilmalike väljamõeldistega. Usulises kirjanduses tähtsustati pühakuid, neid oli hea rahvale eeskujuks tuua, pühak oli isik keda austati ja armastati
Villonist jäi maha kaks luuletsüklit ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Villoni pihtimuslikku luulet iseloomustavad isikuväärikus ning ihalemine maise elu täiuse järele. Tema looming kajastab niihästi ajastu ähmaseid püüdlusi ja kirgi kui ka autori humanistlikku maailmavaadet. Vaimulik kirjandus Vaimulik kirjandus oli Ladina keelne. Oli keskaja kultuuris hoopis avaram tähendus kui hilisemal ajal. Tähtis koht oli vaimulikus kirjavaras pühakute elulugudel ja religioossetel legendidel. Teater ja näitekirjandus Teater ja näitekirjandus on linnakirjanduse üks tähtsamaid osasid. Sai alguse keskaja kristlikust liturgiast (jumalateenistus). Teatrit peeti ilmalikuks lõbuks. Jumala teenistus oli üks näitemäng. Ajapikku tekkis draama. Kujutati piibli episoode. Kasutati uhkeid kostüüme ja pantomiime. Arenes 13 saj hästi intensiivselt. Liturgiline draama sai alguse 10-11 sajand. Piibli tekst oli ladina keelne. Näitlejateks olid vaimulikud
materjali. Osalus vaatleja teeb selgeks, et ta tegeleb ainult vaatlemisega ja küsib rühmalt küsimusi. Kvalitatiivsetes uurimustes on hakatud kasutama andmekogumisviise, kus inimesi püütakse mõista nende endi poolt kirja pandud tekstide abil (autobiograafiad, päevikud, kirjad, mälestused, ametlikud dokumendid). Elulood on subjektiivsed, kus on kirja pandud just need asjad, mis on teatud inimesel olulised. Elulugudel on ka omad miinused: esineda võivad mäluaugud, mida püütakse täita väljamõeldistega. Päevik võib sisaldada struktureerimata materjali, mis jätab uurijale tõlgendamisvabaduse. (2004: 203204) UURIMISTULEMUSED Uurimuses tuleb andmeid analüüsida, tõlgendada ja siis järeldustele jõuda need on uurimuses otsustava tähtsusega. Andmeid tuleb kontrollida, täiendada ja korrastada. Tulemuste analüüsil tuleb valida selline analüüsiviis, mis võimaldab anda probleemile või
annaabi.ee 
