aastal asus Shakespeare elama Londonisse. Seal töötas ta esialgu suflööri ja lavastaja abilisena, misjärel liitus Londoni parima trupiga ja osales The Globe'i rajamises. Temast sai näitleja ja dramaturg. Ta kirjutas teatrile palju näidendeid, kuid näitlejana polnud ta ilmselt kõige parem, sest ei mänginud isegi enda teostes peaosi. Shakespeare kogus jõukust ja omandas kinnisvara. 1612. aastal kolis tagasi oma kodulinna, kus nelja aasta pärast suri. Surres polnud mees kuulus. Elulooandmete nappus on pannud aluse ,,seikspiroloogiale", mis uurib Shakespeare teoste autoreid. Kahtlustele panevad aluse päris tõsised faktid. Oma testamendis ei märkinud kirjanik sõnagi oma käsikirjade ega raamatute kohta, samas kui oli seal kirjas kõike majade ja varanduse kohta. Tema haridustee oli väga väike, kuid samas tema näidenditest tuleb välja väga hea antiikkirjanduse ja rooma ning inglise õiguse tundmine. Williami teoste autoriteks on pakutud üle poolesaja inimese
aprillil 1564. aastal. Tema perekonnast on teada veel, et 11. augustil 1596. aastal suri William Shakespeare'i poeg Hamnet üheteistkümne aastaselt, 8. september 1601. aastal suri Shakespeare'i isa ja 1603. aastal Elizabeth, kellele Shakespeare saatis oma sonetid. 1607. aastal abiellus Shakespeare'i tütar Susanna doktor John Halliga. 1616. aasta 23. aprillil suri Shakespeare ja ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623. aastal maeti Shakespeare'i naine. Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele. Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut maneerlikud noorusaja poeemid "Venus ja Adonis" ning "Lucretia teotamine". Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit.
Paari päeva jooksul peatus ta ka Kenilworth'i lossis. Selle sündmuse auks korraldati suurejooneline pidu, kus toimus etendus veepantomiimiga. Üks samalaadne detail esineb ka Shakespeare hilisemas komöödias "Kaheteistkümnes öö". Seega on alust arvata, et neil pidusustel oli suur mõju Shakespeare'i kui tulevase kirjaniku väljakujunemisel. Enne end tõsisemalt teatriga sidumist tutvus ta kindlasti ka mööda maad ringi rändavate näitetruppidega. Loomingu autorlus? Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele. Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut maneerlikud noorusaja poeemid "Venus ja Adonis" ning "Lucretia teotamine". Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit
Stratfordis. Ta suri täpselt 52 aastaselt 23. aprillil 1564. aastal. Tema perekonnast on teada veel, et 11. augustil 1596. aastal suri William Shakespeare'i poeg Hamnet 11 aastaselt, 8. september 1601. aastal suri Shakespeare'i isa ja 1603. aastal Elizabeth, kellele Shakespeare saatis oma sonetid. 1616. aasta 23. aprillil suri Shakespeare ja ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623. aastal maeti Shakespeare'i naine. Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele. Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut maneerlikud noorusaja poeemid "Venus ja Adonis" ning "Lucretia teotamine". Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit
1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna Shakespeare oli selles trupis väga hinnatud, siis pöördus ta tagasi teatrisse. 1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta 13 näidendit. 17. sajandiks oli saanud Shakespeare'ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Ta suri täpselt 52 aastaselt 23. aprillil 1564. aastal. Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele. Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut maneerlikud noorusaja poeemid "Venus ja Adonis" ning "Lucretia teotamine". Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit
annaabi.ee 
