raagudel lehekaenlais, üksikult või sagedamini 2¼3-kaupa (viimasel juhul on õieraag harunenud). Õieraol 2 kitsast kandelehte. Õitseb juunist septembrini. Putuktolmleja. Välimus Taim kasvab 0,5–1,5 meetri kõrguseks. Ta on väänduva roomava või roniva varrega taim. Lehed kinnituvad varrele vaheldumisi. 2–6 cm pikkused lihtlehed on terveservalised. Taime juured ulatuvad väga sügavale ja moodustavad harunenud võrgustiku. Juba esimese paari elukuuga suudab juurestik tungida kuni meetri sügavuseni, soodsatel tingimustel võib kasvada see kolme ja isegi viie meetri sügavusele. Kassitapp õitseb juunist septembrini. Õis on lehterja kujuga, valge kuni õrnroosa, kuni 3,5 cm läbimõõduga. Taim on putuktolmleja. Vili on umbes 6 mm pikkune kupar. Taim paljuneb peamiselt maa-aluste võsundite abil, vähem seemnetega. Välimus
...............................................................11 2 Sissejuhatus Tüdrukute ja poiste erinevused saavad alguse juba sündides. Üldjuhul kestab poiste sünd tüdrukute omast poolteist tundi kauem, mis võib olla seotud sellega, et poiste kaal on ka enamasti suurem kui tüdrukutel. Vastsündinud tüdrukud erinevad vastsündinud poistest füüsiliselt ning mõned neist erinevustest muutuvad suuremaks paari esimese elukuuga: tüdrukud soovivad tõenäoliselt puudutamist rohkem kui poisid, paljud suudavad iseseisvalt mängida ja end varem lohutada kui poisid, nad hakkavad sageli poistest varem roomama. Sündides on tüdrukud juba neli kuni kuus nädalat poistest arengus ees. Isade tähtsus on oluline nii poistele kui tüdrukutele. Ilma isata kasvanud poisid on enamasti vägivaldsemad, vigastavad end sagedamini, satuvad pahandustesse, õpivad koolis halvasti ning kuuluvad hiljem juba teismeliste jõukudesse
4) neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1) Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2) Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine 2. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1) Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9-12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm. Kuni puberteedi alguseni on pikkuse orienteeruv valem H= 75+ (5cm x vanus aastates) 2) Kaal – vastsündinu keskmiselt a. Poisid 3200-3500, tüdrukud 3000-3300g b. Liiga suur sünnikaal ei tarvitse sugugi positiivne olla c
3. kilpnäärme ületalitlus 4. neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1. Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2. Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine B. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1. Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9- 12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm. Kuni puberteedi alguseni on pikkuse orienteeruv valem H= 75+ (5cm x vanus aastates) 2. Kaal – vastsündinu keskmiselt a. Poisid 3200-3500, tüdrukud 3000-3300g b. Liiga suur sünnikaal ei tarvitse sugugi positiivne olla c
annaabi.ee 
