juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve asub Eesti kõige kiiremini arenevas piirkonnas – Ida-Virumaal. Oma geograafilise asendi poolest paikneb ta Euroopa Liidu idapiiri läheduses, Tallinnast Sankt- Peterburgi kulgeva raudtee ääres ning Sillamäe sadama lähedal. Kõik see on tähtis majandusarengu seisukohalt. Kohtla-Järve on tööstuslinn, põlevkivimaardlate keskus. Linnal on silmapaistev koht meie riigi majanduselus. Kohtla-Järve elanike hulgas oli ja on enam levinud elukutseteks kaevuri ja keemiku oma. Piiritlemine Joonis 1. Väljavalitud ala Analüüsitavaks maa-alaks valisin Kohtla-Järve linna. Minu hinnangul piiritletud ala sees on elanikke ligikaudu 15 869. Ruumiline areng viimase 200 aasta jooksul Kohtla-Järve on Eesti üks nooremaid linnu. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise raamatusse
toetada. Tuleks toetada eeskätt kõrgtehnoloogia ettevõtteid alates ühiskonna üldisest hoiakust kuni selleni, et siin tehtud tooteid peaksid kõik riigieelarvest raha saavad asutused ostma jõuda. (Neivelt, 2009) Et noor tööjõud meie riigist nii kergekäeliselt ei lahkuks, tuleks ilmselt luua rohkem ettevõtteid, kus saavad töötada ka lihttöölised ja arvestatava palga eest. Haridussüsteemis tuleks samuti rohkem reklaamida ja väärtustada kutsealasid, et noored valiksid elukutseteks võimalikult erinevaid alasid. Me kõik ei saa loota töötamist ainult juristide ja ärimeestena. Seda enam, et nendestki paljud ei saa soovitud ametipostile ning töötavad lõpuks ikkagi mõnel kohal, milleks nende haridisustase võiks ka väiksem olla. Seega on meil selle tulemusena koolitatud välja valed inimesed valedele ametikohtadele. Võimalik lahendus väljarännanud kohaliku tööjõu asendamiseks oleks ka võõrtööjõu
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km