preestri sohipoeg. Vanemad surid varakult ja arusaadavalt katsusid sugulased sohipojast ülima kiirusega ja võimalikult kuludeta lahti saada; kuid õnneks võttis kirik ta enese hoole alla. Enne preestriks õnnistamist käib ta ära ladinakoolis ja kloostris ning annab mungavande. Kloostris veedetud aeg oli karm ja kestis kaua. Alles 26-aastasena pääseb ta kloostrist, mille kitsarinnalisus oli talle talumatuks muutunud. Kuid Erasmus tundis suurt elukunsti, kuidas kõigest, mis teda rõhus lahti saada ning iga sunni all oma sisemist vabadust säilitada. Ta sai loa preestrirüüd mitte kanda, paastukohustusest vabaneb ta tervisetõendiga ning lõpuks lahkus kloostrist. Sel moel paljastub juba ta iseloomu tähendusrikas ja vahest kõige olulisem joon: Erasmus ei taha end siduda millegi ega kellegagi. Ta tunneb, et ta peab vabaks jääma. Ta pole end kunagi sidunud ühegi õukonna, kiriku, ülikooli, elukutse, kloostri ega ühegi linnaga.
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on kõigi suurte tegude ja mõtete algus naeruväärselt tühine. Suurteosed sünnivad sageli tänavanurgal või restoranifuajees, samuti ka absurd. Ja rohkem kui miski muu ammutab
absurdsusetunde.( lk 9) Veendumus eksistentsi absurdsuses peab tingima inimese kaitumise kuivord on enesetapp absurdi lahenduseks. Absurditunne voib ukskoik kellele ja ukskoik missugusel tanavanurgal nakku karata oma ahastamapanevas alastuses, oma sarata valguses on ta holmamatu.(lk 12) Voibolla saame sellest tabamatust absurditundest aimu, kui vordleme tema avaldusi erinevate, kuid sugulaslikes maailmades, ja nimelt aru, elukunsti ja kunsti maailmas. Alguses on absurdi atmosfaar, lopuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik ara tunda. Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast suurte tegude ja suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi restorani fuajees. Absurdi aluseks on lihtne rahutus. Ajale vastuhakk on absurd
annaabi.ee 
