teravmeelsust ja vaimukust. Ühe satiirilise kuuletuse pärast oli ta a. 1717 1718 Bastille`s vangis, kus võttis endale varjunime Voltaire. Vabanenud vanglast, saavutas ta oma esimese tragöödiaga suure menu ja muutus tunnustatud kirjanikuks. Kaheksa aasta pärast sattus ta kokkupõrkes ühe aadlikuga taas Bastille`sse, kuid ta vabastati tingimusel, et läheb Inglismaale maapakku. Seal viibis aastatel 1726 1729 ning vaimustus Inglismaa vabamast elukorrast, kirjandusest ja teadusest. Järgnevatel aastatel elas Voltaire Cirey lossis Lotringis, Louis XV teenistuses Pariisis, Friedrich II kutsel Berliinis ja Ferney lossis Genfi lähedal. 1778. aastal kasvas igatsus Pariisi vastu nii tugevaks, et hoolimata oma külmetusest siiski reisi ette võttis. Ta sai suure populaarsuse tõttu ülivaimustava vastuvõtu osaliseks, kuid külmetusele järgnes peagi surm. Voltaire`i vaimsus
hüüdsivad. Et ta seda mitte ei olnud, vaid hääd tegi, kus seda sündsa arvas olevat, tunnistavad mitmed rohked kingitused noortele muusikantidele. Näituseks olgu järgmine lugu: Kuulus helikunstnik Berlioz elas pea terve eluaja kaunis kehvalt; ja seda kõik ainult sellepärast, et ta oma ettevõttest kõvasti kinni hoidis, mis aga prantslastele ei meeldinud. Paganini pidas aga Berliozi töödest suurt lugu ja kui tema "Romeo ja Julia" oli kuulnud ning selle sünnitaja kehvast elukorrast teatust saanud, kirjutas ta talle teisel päeval: "Mu armas sõber! Beethoven on surnud ja ainult Berlioz võib teda elusse hüüda ja ma arvan endal pärast Teie helisünnituse kuulmist, mis täiesti Teie vääriline, õiguse olevat Teid paluda, et Teie minu austuse täheks 20 tuhat franki vastu võtaksite, mis Teie juurde pandud tunnistuse ettenäitamise järele baron von Rotschildi käest kätte saate."
Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki, ehk rahvusvaheline õigus. Inimese ja ka riigi kaks eesmärki on enesesäilitamine ja sotsiaalsus, rõhuda on avaja pikaajalisele kasule, mitte lähtuda alati hetkeolukorrast. Ennetaval sõjal on piiratud õigused. Impeerium 1.Rooma imperiaalne ideoloogia. Rooma põhines ideaoloogial, mis koosnes rooma rahust (pax romane) ja sellega tihdealt seaotud tsivilisatsiooni tunnetusest. Samuti elukorrast korraldatud, seadustatud ja luksuslik. Kõige aluseks oli õigus, ka sõjas olid oma seadused. 2.Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. 16. sajandini mõisteti ajalugu nalje maailmariigi idee läbi, millest Rooma oli neljas, seega pidi Rooma edasi kestma ka pärast 476. Aastat. Esimesena püüdles keisrivõimule Ida-Rooma keiser, Sama tegid ka vene tsaarid (tuletatud
annaabi.ee 
