Taimede mitmekesisus avaldub erineva ehituse, paljunemisviisi, elutsükli, eluvormi ja elukestuse näol. Üheidulehelistel õistaimedel on 1 iduleht, narmasjuurestik, enamasti rööp-ja kaarroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapäratult, õieosi on 3 ja eluvorm on enamasti rohttaimed. Kaheidulehelistel õistaimedel on 2 idulehte, sammasjuurestik, enamasti sulg-ja sõrmroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapärase ringina, õieosi on 4 või 5, vahel isegi rohkem ja eluvorm on rohttaimed, põõsad, puud. Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega, sest neil pole juuri
Raba kooslus Raba Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari,
511 Madala inimarenguga maad: 181 Afganistan 0.352 182 Niger 0.340 Tabel A. Näiteid väga kõrge, kõrge, keskmise ja madala inimarenguga maadest. Nigeri Vabariigi näitajad Nigeri Vabariik asub Lääne-Aafrika siseosas. Riigi pindala on 1 267 000 km2. Rahavaarv ulatub 15,3 miljonini. Rahvastiku kasv - 3,3 % aastas. IAI komponentide väärtused Nigeris on järgmised: Elukestuse indeks 0.431 Harituse indeks 0.282 Elujärje indeks 0.307 Vanuseline struktuur: 0-14 aastaseid: 49,6% (mehi 3 840 379 / naisi 3 758 674) 15-64 aastaseid: 48% (mehi 3 658 361 / naisi 3 690 373) 65-aastaseid ja vanemaid: 2,3% (mehi 159 984 / naisi 198 481) 4 Keskmine vanus on vaid 15,2 aastat (meestel 14,9 ja naistel 15,4 aastat). Keskmine oodatud eluiga ulatub 52,6 aastani (meestel 51,39 ja naistel 53,85 aastani).
ja turbasammal. Rabade taimestik. Mullastiku, hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite omapära tõttu valitsevad rabadel tingimused, mida suudavad taluda ainult vähesed taimed. Seetõttu on rabade taimestik liigivaene. Eesti rabadel on samblikke ümmarguselt 50 ja vetikaid 150 liiki. Sagedamini esinevaid katte- ja paljasseemnetaimi on kokku vaid paarikümne liigi ümber. Umbes niisama palju on turbasamblaid ja pärislehtsamblaid. Silmas pidades rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära, võib neid rühmitada järgmiselt: 1.) turbasamblad, 2.) igihaljad puhmad (kanarbik, sookail, hanevits, küüvits, kukemari, jõhvikad, pohl), 3.) suvehaljad puhmad (sinikas, mustikas) 4.) puud , 5.) kitsalehelised rohttaimed (tupp-villpea, rabajänesvill, rabakas jt.), 6.) laialehelised rohttaimed (rabamurakas), 7.) putuktoidulised taimed (huulheinad), 8). pärislehtsamblad (raba-karusammal, palusammal jt.), 9.) maksasamblad, 10.) samblikud 11.) vetikad ja 12.) seened
-esineb: madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval -iseloomulik: tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine -taimkate: mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblad. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk. RABAD Puude arvu ja kasvu järgi jaotatakse rabad: -rabametsad -puisrabad -lagerabad Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: -turbasamblad -putuktoidulised taimed -igihaljad puhmad -pärislehtsamblad -suvehaljad puhmad -maksasamblad -kitsalehised rohttaimed -samblikud -puud -vetikad -laialehised rohttaimed Rabataimestik: