5) Thomas More ,,Utoopia" - Milline oli kirjaniku nägemus demokraatlikust ühiskonnast ? - kujutas ette ideaalset inimelu võimalikust korraldusest, rääkis inimkonna unistustest õiglasemast elust. Ütles, et ,,lambad õgivad inimesi" jne. Siis peredes, kus lapsi on palju, antakse lapsed sinna peresse, kus on neid vähe või pole üldse. 6) Cervantes ,,Don Qoijote" a) Miks on teos rüütliromaanide paroodia ? - Et välja naerda nende elukaugeid fantaasiaid ja jaburaid seiklusi. b) Iseloomsta Don Qoijote ja Sancho Panza tegelaskujusi Don Qoijote oma rändrüütelluse ulma teks tegema kaasaegses ajaloolises Hispaanias. Don Qoijote luges hästi palju rüütliromaane ja talle hakkasid need nii meeldima ja ta otsustas ise rüütliks hakata. Sancho Panza seikleb koos Don Qoijotega. Ta oli lihtsameelne kirjaoskamatu talupoeg, kes oli nõus Don Qoijote kannupoisiks olema, sest too lubab temast teha vallutatud saare
sõpradeks, tacco saab õukonda tagasi. 8) Cervantes- 1547-1616 sündis Alcale de Henareses, vaese arsti peres, kirev elukäik, õppis Madriidis, 1560 Itaaliasse, värvati seal Hispaania sõjaväkke, sai haavata(vasak käsi), 1575 Hispaania mereröövlite kätte kuni 1580. Lõpu poole oli vaimulik. Looming- 1613 'Õpetlikud novellid' 1615 '8 komöödiat ja 8 intermeediumit' Don Quijote- tegi maha rüütliromaanide elukaugeid fantaasiaid. Sancho Panza lootis saada saare valitsejaks, Quijote võitleb armastatu Dulcinea eest, kes ei ilmu kordagi raamatus. Quijote esimene võitlus tuulikutega, sai raskelt haavata, enamik ta tegevusi lõppeb ähvardustega, teine võitlus rüütliga, kes saab peksa ja peab Quijote käsul minema Dulcinea käske täitma. Kui ta ei plaani mõnd rüüteliku asja on ta tark ja sügava elumõttega. Panza kiindub hiljem Quijotesse. Kui Quijote tuleb lõpuks täiele
roheline tee – võimalus vabalt jätkata, millegi eelistav arendamine kiviviske kaugusel – üsna lähedal asuma, väikese vahemaa taga olema suud puhtaks rääkima – kõike avameelselt välja ütlema või ära rääkima närve sööma – kedagi pidevalt ärritama, närviliseks tegema, kellegi kannatust proovile panema Eesti keel 6 sulepeast välja imema – välja mõtlema, looma elukaugeid, ebausutavaid teoseid, andmeid omamata midagi väitma vms püksimõõtu võtma – kellelegi vitsa või rihma andma (enamasti lapse kohta) nahka üle kõrvade tõmbama – petma, tüssama või kedagi rängalt karistama ajusid liigutama – mõtlema, mõttepingutusi tegema nagu puuga pähe saanud – ebameeldiva ootamatuse tõttu jahmunud, rabatud, tegutsemisvõimetu olema
..). Poeetilises vormis piirileping. Laulus on veel tähtis põlvkondlik järjepidavus. Ilusa looduse kaudu näidatakse kodumaad, esteetika loodus (tüüpiline romantistide võte). Üldjuhul ollakse j ´kuskil kõrgemal sealt siis vaadeldakse selle maa ilu. Kodu ja kodumaa kujund. KV: geograafia, looduse ülistamine, võõrsil oleku, võõrsilt tagasituleku teema. Ärkamisaja luule: rahvuslikkus, paatoslik, ülev stiil, tekstid loovad elukaugeid abstraktseid pilte. Kliseed (lillerikkad aasad, vulisevad allikad). Harmooniline selline (noh, looduse ülistamine). Elukauge luule idealiseerib maailma. Teemad: 1) patriootlik isamaaluule 2) loodus- v kodukohaluule 3) koduluule kitsamalt 4) armastusluule 5)sotsiaalkriitiline luule 6) religioosne luule 7) filosoofiline luule Koidulal on priiuse ja isamaaluule: Priiuseluule: priiuse ja orjaaja vastandus, loodetakse uue priiuse tulekule, eepilised, jutustaja asub kuskil kõrgel v jõe kaldal
Väike-Maarja luuleringi liikmed. Tajus olemuslikku konflikti elukauge kirjanduse ja elutegelikkuse arengu vahel, epigoonliku ja kunstimeisterliku vahel. Kirjandusse tuli romantiliste tundeluuletustega, sekkus 1887. aastal kirjanduslikku poleemikasse rahvusliku liikumise aadete ja traditsioonide kaitsjana, märkas esteetilise kutluuri teisenemisprotsessi. 1891 ,,Ühe kirjaniku päevaraamatust" - naeris välja abituid ja elukaugeid epigoonlikke kirjamehi, sõnasõdis Vildega. Alustanud luules, oli ta eelkõige 1888-1894 prosaist, seega eraldab aasta 1894 tema loomingu kirjandusliigiliselt. ,,Olevikus" hakkas realistlikule põhitüübile iseloomulikult käsitlema rahva elu, kujunesid kindlailmelisemaks kirjanduslikud arusaamad. Loobudes tööst, asus Liiv vabakutselise kirjanikuna realiseerima oma aineid ja ideid mahukamate teostega. 1892. aastal kirjutatud, 1894 ilmunud ,,Vari"
populaarsemaks ja võimaldas elatist. Kuigi ,,Don Quijote" I osa oli väga menukas, ei päästnud see rahahädadest. Teose lõpuleviimist raskendas fakt, et keegi kirjutas teosele võltsitud II osa. Elu lõpus hakkas Cervantes kodulinnas vaimulikuks. 1613 ilmunud jutustuste kogumikus ,,Õpetlikud novellid" näitas mees oma virtuoosset jutustamiskunsti eri külgedest. Cervantes kinnitas, et kirjutas ,,DQ" rüütliromaani paroodiana, et naeruvääristada rüütlite elukaugeid fantaasiaid ja jaburaid seiklusi. ,,DQ" on maailma üks humoristlikemaid romaane. Autori eluajal mõistetigi seda lõbusa komöödiana. Alles 18./19.saj mõisteti naljade taga sügavamat sisu. Sakslased uskusid, et DQ teekord sümboliseeris ininkonnale omast lakkamatut traagilist vastuolu ideaalide ja reaalsuse vahel. Paroodiline naer algab, kui Cervantes paneb oma kangelase, rüütliromaanide lugemise mõjul mõistuse kaotanud ja end
annaabi.ee 
