Mõjutanud muinasaarabia usund, juutlus ja kristlus Eestis umbes 10 000 moslemit (0.7 %) Jumal ja prohvetid Moslemid usuvad ühte Jumalat Allahit. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on saatnud erinevatel aegadel inimeste juurde oma saadikuid Muhamed, Aabraham, Mooses, Kristus. Pühakiri - Koraan Koraanis kirja pandud ilmutused on moslemitele nii seaduste kui ka igapäevaste elujuhiste aluseks. Koraan olevat dikteeritud Allahi prohvetile Muhamedile. Koraan on kirjutatud araabia keeles. Levik maailmas LähisIda Aafrika KaguAasia LähisIdas ja PõhjaAafrikas on rohkem kui 90% elanikest moslemid. Levik maailmas Pühad paigad Kõik moslemid püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias. Seal asub islami tähtsaim pühamu Kaaba. Meka on ka prohvet Muhameedi sünnipaik.
Ülikute tütarde puhul oli olukord teistsugune. Neil oli enam vaba aega, võisid tegeleda mitmesuguste teaduste ja harrastustega. KRISTLANE .JUMALA ORI Maa ristiusustamine nõudis raamatute tõlkimist, sellega tõusis haridustase ja levis laste õpetamine. Venemaal olid juba XI sajandil levinud ,,isa õpetused pojale". Need olid isade õpetussõnad lastele ning nendest kujunesid Vana-Vene ühiskonnas kõlbelise kasvatuse ja elujuhiste kogumikud. Suurt mõju avaldas vana paganausk kristlikule kõlblusele. Keskaja venelase üldlevinud ja põhiliseks kasvatusaluseks oli XV- XVI saj. kirjalikuks tervikkoguks kokkupandud igapäevaste elujuhiste kogum Domastroi. See pole üksnes majapidamisõpetus, oma elamise ülesehitamine, vaid siin on rõhutatud kõlbelisi suhteid inimeste vahel nii perekonnas, majas, mõisas, linnas , kui ka riigis. Tegemist oli
brumaaliaid ja rusaaliaid. Bütsantsi haridust iseloomustas raamatulikkus. Haritud inimesele oli raamat rikkus, aga ka kindel tugi ja autoriteet. 6.7 Jumala ori Venemaa Keskajal oli Venemaa ühiskond tugevasti allutatud Bütsantsi eeskujule. Iga inimene oli eelkõige ristiinimene, kes pidi hoolitsema oma hingeõnnistuse eest. Keskaja venelase üldlevinud ja põhiliseks kasvatusaluseks oli XV-XVI saj kirjalikuks tervikkoguks kokkupandud igapäevaste elujuhiste kogum Domostroi.See õpetab, et peamine hüve on töö. Avaliku karistuse vorm on naer ja väljanaermine. Isa pidi valitsema, juhtima, jälgima ja kohut mõistma, vajadusel karistama kogu peret: naist, lapsi, teenijaid. Naine oli majas perenaine. Kui meest kodus polnud, vastutas majapidamise eest täie- likult naine. Ema ülesanne oli õpetada oma tütreid. Neile tuli õpetada käsitööd, kodumaja- pidamist, kokkuhoidlikkust, toiduvalmistamist, korda ja peamist- allaheitlikkust
brumaaliaid ja rusaaliaid. Bütsantsi haridust iseloomustas raamatulikkus. Haritud inimesele oli raamat rikkus, aga ka kindel tugi ja autoriteet. 6.7 Jumala ori Venemaa Keskajal oli Venemaa ühiskond tugevasti allutatud Bütsantsi eeskujule. Iga inimene oli eelkõige ristiinimene, kes pidi hoolitsema oma hingeõnnistuse eest. Keskaja venelase üldlevinud ja põhiliseks kasvatusaluseks oli XV-XVI saj kirjalikuks tervikkoguks kokkupandud igapäevaste elujuhiste kogum Domostroi.See õpetab, et peamine hüve on töö. Avaliku karistuse vorm on naer ja väljanaermine. Isa pidi valitsema, juhtima, jälgima ja kohut mõistma, vajadusel karistama kogu peret: naist, lapsi, teenijaid. Naine oli majas perenaine. Kui meest kodus polnud, vastutas majapidamise eest täie- likult naine. Ema ülesanne oli õpetada oma tütreid. Neile tuli õpetada käsitööd, kodumaja-
See on süntees moralistlik- didaktilise ja praktiliste nõuannete vahel, ilmalike ning vaimulike teemade vahel. Valgustuskirjandus pole Eesti kirjanduses kanooniliselt kinnistunud, seevastu Käsu Hansu kaebelaul on. Valgustustekstid on kanooniliselt vähetähtsad, sest pole kirjanduslikult kõrgel tasemel. Tekstide 6 eesmärk on olla pigem õpperaamat ja praktiliste elujuhiste käsiraamat kui kirjandus. Didaktilise valgustuskirjandusega saab alguse eestikeelne proosa, jutulooming. Eesti valgustuskirjanikud: 1. Friedrich Gustav Arvelius „Üks Kaunis Jutto ja Õppetuse Ramat“ (1782), 2. Ludvig von Luce „Sarema Juttu Ramat“ (1807, 1812), 3. Otto Reinhold von Holtz „Luggemissed Tallorahva Mõistusse ja Süddame Juhhatamiseks“ (1817), 4. Friedrich Wilhelm von Willmann „Juttud ja Teggud“ (1782)
annaabi.ee 
