ja vastasid vanapaganale: „Alles jah! Olid teisel hiljuti veel kolm poega.” „Ei ma siis küll enam sinnapoole tohi minna! Oh kahju! Jätsin oma rahakoti reheahju peale; kust ma ta nüüd enam kätte saan!” kahetses vanatühi. Karjased olid aga tema salakõnest aru saanud ja rääkisid asja rehepapile. Rehepapp leidis reheahju pealt suure kotitäie kuldraha ja oli nüüd veel rikkam kui mõisahärra ise. Vanapaganaga ei olnud tal aga eluilmas enam tegemist. Paroodia Ükskord oli mõisahärral rehepapp, kes igatpidi oskamatu ja rumal mees oli. Ühel sügisel oli aga rehepapil õnn õnne peale: alati oli vilja üle jäänud, kui ta aidamehega arvet tegi. Vaene mees pidi igakord tagasi võtma suurema osa viljast. Härra ei olnud sellega üldse rahul, et tema ei suuda isegi oma rehepapi vilja ära osta ning seetõttu pidas ka vajalikuks ülistada teda ja kutsuda teda oma majja.
" 4 ,,Ei ma siis küll enam sinnapoole tohi minna! Oh kahju! Jätsin oma rahakoti reheahju peale; kust ma ta nüüd enam kätte saan!" kahetses vanatühi. Karjased olid aga tema salakõnest aru saanud ja rääkisid asja rehepapile. Rehepapp leidis reheahju pealt suure kotitäie kuldraha ja oli nüüd veel rikkam kui mõisahärra ise. Vanapaganaga ei olnud tal aga eluilmas enam tegemist. 5 Vanapagana veski Vanapagan juhtunud korra Võnnu kihelkonda Ahja jõe äärde. Jõe kõrged kaldad meeldinud talle väga. Vanapagan otsustanud sinna elama jääda. Aga peavari puudub. Ei muud kui ehitama. Jõe ääres metsa küll kasvamas, metsast saab parajaid palke, aga
Ma ainult vaene rumalpea, mis minust leiab küll, ei tea." Tema tuba on väga korras ja hoolitsetud. Kui Faust seda näeb, ütleb ta: ,,Nii korras pole iga neiu tuba." Ta võrdleb seda tuba pühapaigana. Fausti meelest on Grete vooruslik, puhas ja kaunis. Ta mõjus talle meeli segi ajavalt: ,,Oi tont, nii kaunist tüdrukut pole ma iial kohanud. Mis vooruslikkus, kombepuhtus! Kui nipsakalt ta mulle suhtus! See puna huultel, sära silmas ei meelest lähe eluilmas! Kuidas ta vaate maha lõi - see pilt mu põue põhja jäi; kui vähe ta minust välja tegi, see ajab lausa meeled segi!" Margareta oli ka romantik, seda väljendab laul, mida ta üksinda oma toas laulis ja mida kurat ja Faust pealt kuulsid. Tüdruk oli väga usklik, käis regulaarselt kirikus. Talle ei meeldinud Mefisto ning see, et Faust temaga suhtles. Talle ei meeldinud sugugi Mefisto läheduses olla, sest tajus temas midagi halba
Kui ma iseseisvaks saan, siis lähen ma reisima, lähen tingimata ja otsin ilma s'eta keele üles, sest niisugune keel peab ometi kuski olema. Ei ole võimalik, et pole kogu ilmas nii peenetundelist rahvast. Mõistate -- kogu ilmas! Ja otsima lähen ma tingimata. Ning eesti keelt ei räägi ma siis enam kunagi, kui ma iseseisvaks saan, sest mehele lähen ma ükskõik kellele, mitte eestlasele. Temale mitte! Lähen niisugusele, kes eesti keelt ei mõistagi, sõnagi aru ei saa, kes teda pole eluilmas kuulnudki, nii et ka minu lapsed teda kunagi ei kuule, sest eesti keeles on kõik ilusad ja inetud sõnad s'ega. Mõelge pärast üksi järele, siis saate aru, saate tingimata aru, ja öelge mulle homme või tunahomme, kas mul on õigus. Ja pange tähele: mul on tingimata õigus, kui te hästi järele mõtlete. Armas! Kallis! Hirmus! igal pool visiseb ja vusiseb see ropp s. Neil on õigus, kes ütlevad, et eesti keelt võib ainult magamistoas tarvitada, mitte mujal. Nur im Schlafzimmer!"
Ma parem ei tahtnud, et Jim saaks teada, et kõik oli minu süü. Jim imes ja imes pudelist. Mõnikord läks ta meeletuks, rabeles ja kisendas; kuid iga kord, kui ta meelemärkusele tuli, jõi ta jälle. Ta jalg paistetas õige jämedaks ja säär ka, kuid pikapeale jäi ta purju, ja ma arvasin, et hädaoht on möödas. Aga mina oleksin ennem tahtnud mao hammustust kannatada kui taadi viskit Juua. Jim lamas neli päeva ja ööd. Siis paistetus alanes ja ta oli jälle terve. Otsustasin, et ma eluilmas enam oma käega ussinahka ei katsu; olin nüüd näinud, mis sellest tuleb. Jim arvas, et ma nüüd teinekord usun teda. Ja ta ütles, ussinaha katsümine toovat nii kole palju õnnetusi, et meie omad võib-olla veel otsas polegi. Ta seletas, et ta tuhat korda ennem vaataks kuud üle vasema õla, kui võtaks ussinaha kätte. Noh, ma hakkasin sedasama arvama, kuigi olin alati uskunud, et see on kõige kergemeelsem ja rumalam asi, kui keegi vaatab noort kuud üle vasema õla