18. sajandiks oli mõisate arv kasvanud tuhande piirimaile. Kokkuvõte Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisad, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Teine rühm oli riigi- ehk kroonumõisad. Need mõisad rentisid aadlikud, kellel ei olnud oma rüütlimõisa. Kolmanda rühma moodustasid krikumõisad ehk pastoraadid, mis andsid elatist kirikuõpetajatele. Mõis ja talu Talu on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonega. Mõis avaldas talule teatud mõju. Mõisast õppisid talupojad uusi majapidamisvõtteid, võeti üle mitmesuguseid tavasid, näiteks õpiti kohvi jooma. Enamasti jäi mõis talupojale siiski võõra võimu keskuseks. Talupoeg ei tohtinud mõisa peakusest siseneda, mõisaõues pidi ta aupaklikult mütsi maha võtma. Mõisnikud võisid talupoegi karmilt karistada. Palju sõltus muidugi mõisniku isikust. Nii heade kui ka kurjade mõisnike kohta kõneldi mitmesuguseid
edu.ee/harjumaa_moisad/teave/ajalugu_tekkimine1.html http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19240406.2.26# Angerja linnus oli tüüpiline kindlustatud mõisamaja, üks vanemaid omataolisi Harjumaal, rajatud 15. sajandi alguses. 1451–1455 kuulus see Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. Kaitseelemendid ei ole Angerja linnuse puhul domineerivad, pigem oli tegemist ajastule omase tugevasti kindlustatud eluhoonega. http://opetaja.edu.ee/harjumaa_moisad/ arhitektuur_a_keskaeg_angerja.html Vasakul pildil on Angerja linnuse põhiplaan, paremal Friedrich von Löwis of Menari joonistus umbes 1820. aastast. Loo olemasolevate allikate põhjal oma rekonstruktsioon Angerja linnuse algsest välimusest! Võid teha pliiatsi- või tušijoonise (Lövis of Menari eeskujul) või lausa maketi.
see oli. ,,Näete nüüd," ütles direktor, ,,kui ettevaatlik peab olema. Juba ette vaadates tallate härra Mauruse kinga ära, aga mis sünniks veel siis, kui te ettevaatlik ei oleks. Mis jääks siis minu vanadest jalgadest järele." Nõnda õpetas härra Maurus isalikult oma uut kasvandikku, kuna ta ise ähmasest koridorist astus kuhugi valgemasse kõrgesse ruumi, mis sarnanes enam mõne kuuri või küüniga kui eluhoonega. Siit läks uksi paremale, pahemale ja ka otseteed edasi. Aga härra Maurus ei tarvitanud ühtegi neist, vaid tõttas puutrepile, mis viis teisele korrale, ülal trepiotsal olid jällegi uksed, mis viisid paremale ja pahemale ning ka otseteed edasi. See igavene uste rodu ajas Indrekul pea hoopis segi. Ei vanas ega uues vallamajas polnud niipalju uksi. Lihtsalt mõttetuna tundus niisugune uste hulk esimesel silmapilgul. Paremat kätt seisva lükkas direktor lahti ja see
annaabi.ee 
