Miks siis ikkagi? Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi nooremteadur Merike Sisask pakub välja rea põhjuseid: sotsiaalsed probleemid, konfliktid perekonnas, iseenda leidmise vaevad. Lisaks Eestimaa päikesenappus ja meie kultuuriline taust soomeugrilaste kurvameelsus. "Uurimused kinnitavad, et juba teismelised tunnevad muret, kuidas sobituda ühiskonda või pärast kõrgkooli lõppu tööd leida ja karjääri teha," räägib Sisask. "Asi on ka praeguses elufilosoofias kas aidata kõrvalolijat või arvata, et temasugusel polegi kohta. Kas arvata, et nemad on nemad, või näha, et ta on üks meie seast," selgitab psühhoterapeut Salli Põldvere. "Et ellu jääda, vajame kõik kaaslasi ja suhteid. Sageli on just edukad lapsed õnnetud. Küsimus pole selles, kui hästi keegi oskab matemaatikat või keeli väga tubli võib olla sisimas väga kurb." Ahistavaid aegu on olnud varemgi, kuid murduti harvem. "Vene ajal süüdistati luhtunud unistustes riiki
üle. Matem-Pythagoras, kelle arust põhines maailmakorraldus arvudel, matem. põhines loogilistel üldistustel;Arstiteadus- seotud vaatlusel põhinevate konkreetsete tähelepanukutega ja igapäevase elu vajadustega, Hippokratese teos sisald. haiguste sümptomeid, looduslik seletus, 4 ihumahla organis-vere, lima, musta ja valge sapi vahekord;Ajalooteadus-Herodotose ,,Historia"-Kreeka-Pärsia sõjad ja ajalugu. Kreeka sofistid:kujunes 5 saj. eKr, kus hakati elufilosoofias trad. tõekspidamisi vaidlustama. Kõik on suhteline. Sokrates-leidis, et sofistid petavad oma õpilasi, tema arvatates oli filosoofia mõte vooruse mõistmine, mille juures tähtis oli teadmine, suhtus halvasti Kreeka demokraatiasse, 399 eKr anti kohtu alla ja mõisteti surma. Platon-Sokratese õpilane ja avas filosoofiakooli, pani oma teosed kirja dialoogidena, esitas oma versiooni ideaalsest riigist(Sparta ligilähedane. Aristoteles-laia silmaringiga, inimene on riiklik elusolend, st. et
Süsteem kehtis kuni klassikalise ajani. Füül- hõim, üks haldusüksus. Filosoofia Kreeka filosoofia. Philosophia e armastus tarkuse vastu. Tark kreeka k sophos. Pythagoras väitis, et ta pole tark, vaid kõigest püüdleb selle poole. Seega sai mõiste algul tagasihoidlikkust tähistama. Kreeklased pidasid philosophiaks algul positiivseid mõtisklusi. Elu mõtte otsingutega tegeles poeesia. Elufilosoofias on näha kaht valdkonda: · egoistlik ja püüd olla alati kõiges parim, see kohandub ka aristokraatliku vaimuga; auahnus ja individualism. · mõõdukuse tee, mis rõhutas, et liigne dominantsus toob kaasa jumalate viha, konfliktid ja hybrise(ülbus, kõike liiga palju). Üks mõõdukuse eredamaid esindajaid on Solon. Kujunes traditsioon seitsmest targast. Nad olid riigimehed, kes väljendasid mõõdukuse ideoloogiat. Nad on sophos e targad. Üks neist oli Solon