päritoluga. Inimene on osaliselt loomse päritoluga ja see asjaolu on üheks teguriks, mis kujundab inimühiskonna selliseks nagu me seda praegu tunneme. Kuid teistel planeetidel ei avaldu elu olemus ja tegevus loomalikkuses. Inimene näeb Maal peamiselt ,,vägivaldset elu". Näiteks savannides peab lõvi ellujäämiseks jahti antiloobile. Ellujäämiseks peab üks isend teise olendi ära sööma. Kuid selline eluavaldumine on mingisugusel kujul edasi kandunud ka inimeste ühiskonna tegevusse. Näiteks intelligentsemad inimesed elavad peamiselt paremat ( rikkamat ) elu, kui näiteks ,,vähem arukamad" inimesed. 1.6 Eshatoloogia Eshatoloogia on inimese surma ja surmajärgset olemist käsitlev õpetus ka nii öelda teispool- suseõpetus. Üksikisiku eshatoloogia keskendub nii õigete kui ka patuste hingede surmajärgsele käe-
päritoluga. Inimene on osaliselt loomse päritoluga ja see asjaolu on üheks teguriks, mis kujundab inimühiskonna selliseks nagu me seda praegu tunneme. Kuid teistel planeetidel ei avaldu elu olemus ja tegevus loomalikkuses. Inimene näeb Maal peamiselt ,,vägivaldset elu". Näiteks savannides peab lõvi ellujäämiseks jahti antiloobile. Ellujäämiseks peab üks isend teise olendi ära sööma. Kuid selline eluavaldumine on mingisugusel kujul edasi kandunud ka inimeste ühiskonna tegevusse. Näiteks intelligentsemad inimesed elavad peamiselt paremat ( rikkamat ) elu, kui näiteks ,,vähem arukamad" inimesed. 1.6 Eshatoloogia Eshatoloogia on inimese surma ja surmajärgset olemist käsitlev õpetus ka nii öelda teispool- suseõpetus. Üksikisiku eshatoloogia keskendub nii õigete kui ka patuste hingede surmajärgsele käe-
päritoluga. Inimene on osaliselt loomse päritoluga ja see asjaolu on üheks teguriks, mis kujundab inimühiskonna selliseks nagu me seda praegu tunneme. Kuid teistel planeetidel ei avaldu elu olemus ja tegevus loomalikkuses. Inimene näeb Maal peamiselt „vägivaldset elu“. Näiteks savannides peab lõvi ellujäämiseks jahti antiloobile. Ellujäämiseks peab üks isend teise olendi ära sööma. Kuid selline eluavaldumine on mingisugusel kujul edasi kandunud ka inimeste ühiskonna tegevusse. Näiteks intelligentsemad inimesed elavad peamiselt paremat ( rikkamat ) elu, kui näiteks „vähem arukamad“ inimesed. 1.6 Eshatoloogia Eshatoloogia on inimese surma ja surmajärgset olemist käsitlev õpetus – ka nii öelda teispool- suseõpetus. Üksikisiku eshatoloogia keskendub nii õigete kui ka patuste hingede surmajärgsele käe-
annaabi.ee 
