avaliku sektori eemaletõmbumine elamuturu reguleerimisest. Eluasemereformi eesmärgiks Ida-Euroopa riikides oli üüritaseme tõstmine tegelike kulude tasemele. Kõikides üleminekuriikides on vähendatud avaliku sektori osa eluruumide omanikuna. Probleemid, mis ajendasid eluruume erastama, ei ole tänaseks lahenenud ning juurde on tekkinud uusi, varem tundmatuid muresid. Toimunud on üüride vabakslaskmine ning üürimäärade tõus. Sotsiaalprobleemide leviku takistamiseks on rakendatud eluasemetoetuste programme. Kuna liberaalne poliitika ei ole andnud loodetud tulemusi, on hakatud uuesti rakendama eluasemete pakkumisele suunatud subsiidiume – Ungaris, Tšehhis ja Poolas on käivitunud üüripindade ehitamise programmid. 1. 4. Elamusituatsioon ja eluasemepoliitika Eestis Eesti eluruumide erastamine oli tüüpiline Ida-Euroopa vautšer privatiseerimine, milles sotsiaalsed taotlused domineerisid majanduslike üle. Selle tulemuseks oli – 2001.a. 94% eluruumidest
korraldamise positiivsed ja negatiivsed aspektid. Positiivsed aspektid: Täpne bilanss;tehniline areng ja korrashoid hästi korraldatav;kulud kavandatavad,kontrollitavad ja ratsionaalsed,sotsiaalselt jälgitav;mida suurem seda "normaalsem" turg. Negatiivsed asbektid: Kinnistu väärtuse langemine asukohast tulenevalt;segregatsioon;korraldus ja järelevalve süsteem;vähene paindlikkus;alternatiivse arengu küsitavus; "topelt" kulude tekkimine. 57. Eluasemetoetuste süsteemi vajalikkus ning selle erineva mõju eluruumide halduskorraldusele. Abivajajaid on alati,süsteemi toimimise eeldusteks on kriteeriumide olemasolu- abivajajate valik,kulude määramine, sotsiaalse miinimumi olemasolu; Usaldusväärne ja operatiivne korraldussüsteem- muudatuste arvestamine, minimaalselt vajalik bürokraatia, motivatsioon ise otsida eluaset, sotsiaalse tagatise võimalus; Eluaseme turu olemasolu.Eluruumide halduskorraldusele avaldab see nii posit. kui negat. mõju
aspektid. Positiivsed aspektid: Täpne bilanss;tehniline areng ja korrashoid hästi korraldatav;kulud kavandatavad,kontrollitavad ja ratsionaalsed,sotsiaalselt jälgitav;mida suurem seda “normaalsem” turg. Negatiivsed asbektid: Kinnistu väärtuse langemine asukohast tulenevalt;segregatsioon;korraldus ja järelevalve süsteem;vähene paindlikkus;alternatiivse arengu küsitavus; “topelt” kulude tekkimine. 57. Eluasemetoetuste süsteemi vajalikkus ning selle erineva mõju eluruumide halduskorraldusele. Abivajajaid on alati,süsteemi toimimise eeldusteks on kriteeriumide olemasolu- abivajajate valik,kulude määramine, sotsiaalse miinimumi olemasolu; Usaldusväärne ja operatiivne korraldussüsteem- muudatuste arvestamine, minimaalselt vajalik bürokraatia, motivatsioon ise otsida eluaset, sotsiaalse tagatise võimalus; Eluaseme turu olemasolu.Eluruumide halduskorraldusele avaldab see nii posit. kui negat. mõju
249. Sotsiaalse kaitse kulude tase (ostujõu pariteedi) eurodes inimese kohta: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? 1200-2800 Eestis ja kasvav, ELs 6000-7000. 250. Milliste sotsiaalse kaitse kulu liikide lõikes esitatakse andmed Eurostat-is? Inimese kohta, inimese kohta (ostujõu pariteedi osas), haigushüvituste kohta, puudetoetuste kohta, pere- ja lastetoetuste kohta, vanuritele suunatud kulude kohta, töötuabirahade kulude kohta, eluasemetoetuste kulude kohta, sotsiaalse tõrjutuse vastu suunatud kulude kohta. 251. Kogu elanikkonna vaesusriski tase enne ja pärast sotsiaalülekandeid: Eesti tase ja dünaamika ning võrdlus EL keskmisega? Enne sotsiaalülekandeid Eestis 25 % ümber, ELs sama, mõlemad stabiilsed. Pärast sotsiaalülekandeid Eestis 18-20 % juures, 2010. aastal langes 16 %. EL-s väga stabiilne 16 % juures. 252. Naiste vaesusriski tase pärast sotsiaalülekandeid: tase ja dünaamika Eestis
annaabi.ee 
