tagasi asus ta elama hoopis karmimate ilmastikutingimustega Euraasiasse. Tänu tulesoojale sai ka karmi kliimaga, seni asustamiskõlbmatutes piirkondades talutavalt ära elada. Elumugavusi suurendas ka elamute kasutamine. Kõige algelisem neist oli tuulevari, mis koosnes maasepistetud okstest, mille vahesid tihendati raagude, lehtede, rohu või puukoorega. Kahest vastakuti asetatud kaldseinaga tuulevarjust sai hütt. Sama tehnikaga ehitati ka ümara põhiplaaniga ümaronne. Sageli kasutati eluasemetena koopaid. Sirgeinimene pani aluse ka moeajaloole ja rätsepakunstile, hakates oma keha katma loomanahkadest valmistatud rõivastega. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Siiamaale oli inimese kujunemislugu üpriski lihtne. Ahvinimesele järgnes osavinimene, sellele sirgeinimene. Nüüd läheb see aga tunduvalt keerukamaks. Nimelt on sirgeinimesel kaks järglast - Euraasiasse asunud sirgeinimesest kujunes neandertaallane (Homo neanderthalensis), kes seal umbes
( Homo nenanderthalensis ) 200 000 aastat tagasi arenes Aafrikas välja Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja Heidelbergi inimesest. Kehaehitus oli suure ja jässaka väljanägemisega. Põhilise toidu hankisid suurte imetajate mammutite, arktiliste ninasarvikute, piisonite jt küttimisega. Püsivate eluasemetena kasutati võimaluse korral koopaid, kuhu hooajaliste eemalviibimiste järel ikka ja jälle tagasi pöörduti. Võimalik, et ehitasid ka puuvaidadest nahkadega kaetud onne. Nad matsid oma surnuid ja vahel pandi hauda kaasa panuseid, puistati surnukeha üle lilleõite või kaeti loodusliku punase värviga. Neanderallased ei hüljanud vigaseid ja haigeid, vaid hoolitsesid nende eest. Seda näitas luudelt leitud raskete vigastuste ja pikaajaliste haiguste jäljed. 7
australopiteekused kivist tööriistu valmistama. Arenes Homo habilis e. Osavinimene. Järgmine liik Homo erectus ehk sirginimene õppis arvatavasti tuld kasutama. Nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. U 700 000-600 000 a. Tagasi kujunes sirginimese järglasena Heidebergi inimene. Olid loomi küttivad jahimehed, vaimselt teistest üle. U 250 000 a tagasi hakkasid Euroopas Heidelbergi inimesest kujunema neandertallased. Olid kohanenud jääaja oludega. Eluasemetena kasutati koopaid. Hakkasid surnuid matma, hoolitsesid vigaste eest. Nüüdisinimene: Homo sapiens ilmus u 40 000 a tagasi. Teadlaste arvates on neandertallased ja nüüdisinimesed paralleelsed arenguliinid, mis arenesid välja ühest esivanemast. Nüüdisinimesed küttisid peamiselt mammuteid. Elati puust või mammutiluudest karkassiga onnides, mis olid nahaga kaetud. Osati tuld hoida ja ka süüdata. Kunsti sünd: uute alade asustamine. U 15 000 a tagasi rändasid inimesed Ameerikasse
pidada. Teate edastamisel puudutas käskjalg järgemööda pärleid, et meenutada teksti. vanakreeka kirjandus Euroopa vanim kirjandus, mis jaguneb kahte perioodi: klassikaline ajastu (Homerosest kuni Aleksander Suure surmani 323 e.Kr) ja hellenistlik ajastu (Aleksander Suure surmast antiikmaailma lõpuni). Vanapagan eesti rahvausundi ja -juttude tegelane. Inimestele vaenulik hiid, kes võitleb Suure Tõllu ja Kalevipojaga. Vanapagana eluasemetena tuntakse põrgut ja taevaskoda. vanarooma kirjandus Antiik-Rooma ühiskonnas kreeka kultuuri mõjul tekkinud ja arenenud kirjandus, mis hõlmab ajavahemikku 3. sajandist e.Kr kuni 6. sajandini. Rooma kirjandus on lüli vanakreeka ja uute Euroopa rahvaste kirjanduste vahel. vanasõna lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamine, õppimine, kodu, ilm jm). Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde
annaabi.ee 
