4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. Introduction to Social Problems. Part I - Jones & Bartlett Learning http://samples.jbpub.com/9780763793098/93098_CH01_Thio.pdf Eluasemeprobleem sotsiaalse probleemina Eluaseme omadused Ühiskonna materiaalse ja sotsiaalse struktuuri nurgakivi. Kauakestev, püsiv komponent asula (asumi) koosseisus ja tehiskeskkonna kujundaja, üks peamisi maakasutajaid linnades. Avalike teenuste ja nende kohaletoimetamiseks vajalike struktuuride (kommunikatsioonid jm.) väljakujundaja. Äri ja tööstuse loomupärane toetaja (ehitus-, remondi- jm. teenuste kasutaja) ning oluline element tööjõuturu kujundamisel.
Sotsiaalsed õigused moodustavad koos poliitiliste ja tsiviilõigustega osa inimõigustest. Mis puudutab EV põhiseaduses sätestatud inimesele ette nähtud õigust elamumajanduse ja elamistingimustega kindlustamise osas, siis õigust eluasemele põhiõiguste minimaalkontseptsioonis ei nimetata. Elamupoliitika probleemipõhisus tuleb välja ka järgmisest, - sotsiaalteenustega rahulolu uuringu kohaselt puudutab tõsine eluasemeprobleem 2% elanikkonnast. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA;) määratleb sotsiaalprobleemi kui ,,elukvaliteedi halvenemisest tekkivat toimetulematust või võõrandumist, mis haarab suurema osa ühiskonnast või kogu ühiskonna". Kohandades sotsiaalprobleemi määratluse Sotsiaalteenuste rahulolu uuringutele (2004), võib väita, et eluasemeprobleemi ei käsitleta antud kontekstis kui sotsiaalprobleemi, kuna 2% elanikkonnast on liiga väike osa ühiskonnast, et nende puhul näha ühiskonna
Ida-Euroopa Avalike eluruumide erastamine (Osaliselt) denatsionaliseerimine – elamispindade tagastamine omanikele. Suhtumine tagastamisse kahtlev (Poola – endised omanikud sakslased) Riigi eemaldumine elusasemesektorist Ruumiline segregatsioon – erineva sotsiaalse staatusega inimesed paiknemas eri piirkondades Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv - lisamakse vaja palju maksta Reformide vajalikkus Eesti elamusektoris Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Reformide iseloom: Aeglased reformijad – riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond