ümbersõidutee – asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee Maaparandussüsteemi teenindav tee – metsa- ja põllumajandusmaa maaparandussüsteemi teenindav tee Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid - on üheks aluseks uue ja rekonstrueeritava maaparandussüsteemi ehitusprojekt koostamiseks maatulundusmaal ja põllumajanduslikult kasutataval eluasemekohtade maal. Metsateed – Teeseadusest tulevad normid – Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid Metsatee liigid Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne). Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest.
2. Kes peab maakatastrit? Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. Katastri volitatud töötleja, katastripidaja on Maa-amet. Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine, vahetab andmeid kohtu ja kohaliku omavalitsusega. 3. Nimetage katastriüksuse sihtotstarvete liike? (vähemalt 6) 001. Elamumaa (E) - elamu-, aiandus- ja suvilakruntide maa ning kuni 2 ha suuruse üldpindalaga eluasemekohtade maa. 002. Ärimaa (Ä) - kontorite, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja nende teenindusmaa. 003. Tootmismaa (T) - tööstusettevõtete, sadamate, elektrijaamade ja neid teenindava abitootmise ning toodangu ladustamiseks ja transportimiseks ettenähtud ehitiste alune ja nende ehitiste teenindusmaa, muude tootmisettevõtete maa kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel. 004
Veekogu omanik peab jatma veekogu äärde kaldareiba kallasraja kasutamiseks. 25. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veereziimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maa tulundus maa sihtotstarbega maa ja maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava elamumaa sihtotstarbega eluasemekohtade maa (edaspidi eluasemekohtade maa) viljelusväärtuse suurendamiseks. Iga omanik võib teha maaparandust, kui ta saab selleks loa ja aparatuuri. 26. Lihtsad maakorraldustoimingud, nende sisu ja vajadus kinnisvara korrashoius . Maakorraldus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses
Veekogu omanik peab jatma veekogu äärde kaldareiba kallasraja kasutamiseks. 25. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maa tulundus maa sihtotstarbega maa ja maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava elamumaa sihtotstarbega eluasemekohtade maa (edaspidi eluasemekohtade maa) viljelusväärtuse suurendamiseks. Iga omanik võib teha maaparandust, kui ta saab selleks loa ja aparatuuri. 26. Lihtsad maakorraldustoimingud, nende sisu ja vajadus kinnisvara korrashoius . Maakorraldus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldustoimingud on kinnisasja