Kuuldes naistest, kes on seksitöö ise valinud, on Neapetung jahmunud ning ütleb, et tema pole kunagi ise otsustanud ennast müüa. "Niimoodi sain ma endale toidu ja riided selga," lausub ta. "Ma tahtsin süüa ja ellu jääda. Ma olin 14. Ma tulin väikelinnast... ma kartsin minna tagasi isa juurde ja ütelda, et vajan abi." Hiljem ta abiellus ja sai lapsed, ent töötas endiselt prostituudina, et maksta oma narkosõltuvuse eest. Neapetung veetis tänavail üle kümne aasta. Nüüd, 30ndais eluaastais, olles veetnud neli aastat vanglas, on ta tänavalt lahkunud, lõpetab kõrgkooli ja käib krii keele kursustel. "Ma olen paremas paigas," nendib naine. "Ma olen käinud maha pika maa sellest saati, kui olin prostituut ja narkomüüja." 8 Temasugustele inimestele toe pakkumine on Davise arvates üks ametiühingu ülesandeist. Temagi tunneb naisi, kes tahaksid seksitööstusest pääseda. Tal on sõpru, kes on olnud tänaval aastakümneid
suurkujuks tõusis Liiv siiski luuletajana. Liivi vanemasse põlvkonda kuuluv A. Kitzberg on pärit looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, Pärnumaa Laatre valla saunikuperest. Ta töötas avades loominguliselt uued võimalused. Liivi Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. A. ainukese eluajal ilmunud värsikogu "Luuletused" Kitzbergi kirjanduslik kujunemine kulges (1909) avaldas "Noor-Eesti". Esimesena aeglaselt, alles viiekümnendais eluaastais lõi ta tunnustasid tema luulet «Noor-Eesti» rühma oma tippteosed - eesti näitekirjanduse kuuluvad kirjanikud. klassikalised draamad. Esimeseks ulatuslikumaks ilukirjanduslikuks tööks on romantiline ajalooline 10. Vilde Eduard, eesti realism ja eesti romaan. jutustus ,,Maimu". Rahvaluuleainete käsutamise 1865 -1933 eesti kirjanik
) Lilli Suburgi saab kahtlemata pidada tema emantsipatsioonis feminismi I laine puhtakujuliseks esindajaks, sj kohalikus koloriidis. Ta oli pärit suhteliselt heal järjel, kindlustatud kodust, mis võimaldas pääsu hariduse ja teadmiste juurde, ning mille suhtlusringkond pakkus toitu tema intellektuaalsetele huvidele niisiis Suburg kui sinisukk. Tema naisõiguslikud ideed näivad paljuski isiklikust elukogemusest (ajalehte alustas ta 40ndais eluaastais) ja analüüsivõimest tuletatud. Tervikuna on Suburgi intensiivne analüütiline keel pedagoogilise ja eheda rikkaliku elukogemusliku iseloomuga, kus samas puudub akadeemiline lihv. Neis on koloreeriv annus ruraalset eksootikat (sh pärisorjuse leksika), loomingulist (isevoolulisuse) anarhiat, isemõtleja emotsionaalset kaasaelamist. Tema võitlus naise käsualuse seisundi vastu oli võitlus loominguvabaduse eest sest kui pole loomingulisust, pole ju ka vaja vabadust selle tarvis...
annaabi.ee 
