Rannaniit Rannaniit · Rannaniit ranniku osa mis allub mere mõjule või külgneb merega. · Rannaniitude pindala Eestis on ca. 9450 ha. · Rannaniite on Eestis looduskaitse alla võetud umbes 54 Taimestik Halofiilide vähesus Enimlevinud on taimed mis on harjunud vähese soolsusega Mõõdukas niitmine rikastaks niidu keskkonda Esineb palju kaitse all olevaid liike Roosa Merikann Armeria elongata Põhjatarn Carex extensa Meripuju Artemisia maritima Noolleheline Malts Atriplex longipes Loomastik Elupaigaline mitmekesisus Taimede mitmekesisus = palju putukaid Toidurikas rannik, meri Maismaa ja mereloomade kohtumispaik Imetajaid on vähe Roomajaid on vähe Haruldased linnud Kiivitaja Vanellus vanellus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
ta ei talu pikka aega +5 oC madalamat temperatuuri. Troopilistes tingimustes on ta aga ideaalne vermikompostimisel kasutatav liik. Väga tavaline Aasia troopilises piirkonnas, samuti laialdaseltkasutatav vermikompostimisel Filipiinidel, Austraalias ja Indias. Tegemist on vihmaussiliigiga, kes elab ainult orgaanilises materjalis, mis on suure niiskusesisaldusega ja piisava toitainete sisaldusega. Tema elutsükkel kestab 40 kuni 71 päeva ja eelistab kõrget temperatuuri. Pheretima elongata on seotud troopilise kliimavöötmega ning ei pruugiüle elada parasvöötme külmi talvesid. Seda vihmaussiliiki on kasutatud Indias olme- ja 10 tapamajajäätmete, inimese-, linnu- ja lehmasõnnikuning seenekasvatusjäätmete kompostimisel. Indias töötati välja projekt, kus Pheretima elongataisendeid kasutati edukalt kaheksa tonni vedelate orgaaniliste jäätmete stabiliseerimiseks ühe ööpäeva jooksul. Töölised valmistasid nn vermifiltri, mis koosnes
Paas-kolmissõnajalg, Gymnocarpium robertianum Eesti soojumikas, Saussurea alpina subsp. Esthonica Soomukad, Orobanche Põdrajuure-soomukas Ohakasoomukas Suur soomukas Tumepunane neiuvaip, Epipactis atrorubens Laialehine neiuvaip, Epipactis helleborine Soo-neiuvaip, Epipactis palustris Kahelehine käokeel, Platanthera bifolia Rohekas käokeel, Platanthera chlorantha Kahkjaspunane sõrmkäpp, Dactylorhiza incarnata Hall käpp, Orchis militaris Roosa merikann, Armeria maritima subsp. Elongata Aas-karukell, Pulsatilla pratensis Karvane maarjalepp, Agrimonia pilosa, direktiiviliik Madal unilook, Sisymbrium supinum, direktiiviliik Nõmmnelk, Dianthus arenarius, direktiiviliik Emaputk, Angelica palustris, direktiiviliik 17. Punased Raamatud ja nende kategooriad Punane raamat 1949 Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (alates 1994. aastast Ülemaailmne Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) kinnitas esimese väljasuremisohus olevate taime- ning loomaliikide nimestiku.
cm pikast isaspähikust ning kahest või kolmest emaspähikust. Emaspähikud 1-2 cm pikad, asetsevad hõredalt. Alumise emaspähiku kandeleht 2-3 cm pika , vart avaralt ümbritseva tupega ning tavaliselt oma pähikust lühema labaga. Põisikud munajad, rohekaskollased, lühikese viltuse nokaga. Õitseb mais, juunis; viljub juunis, juulis. Kasutamine: loomasöödana tuleb arvesse karjatatavates metsades ja puisniitudel. PIKK TARN Carex elongata; elongata (lad.k.) pikenenud; nimega iseloomustatakse taime suhteliselt kõrget (kuni 70 cm) kasvu. Lõikheinaline. Mitmeaastane. Kasvukoht: niisked kuuse-segametsad, kuuse-lodumetsad, lodud, lodumetsa raiesmikud ja sihid. Pikk tarn on heleroheline, 30-70 cm kõrge, lühikese risoomiga hõremurusalt kasvav taim. Varred peened, kolmekandilised, püstised, viljunud taimel veidi longus, ülemises osas karedad. Lehed 2-4 mm laiad, lamedad, pehmed,
näsiniin jt. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad, puhmarinne puudub. Sõnajalgadest kasvavad naiste-, ohtene-, laane- (Matteuccia struthiopteris) ja maarjasõnajalg (Dryopteris filix-mas). Lisanduvad h. angervaks (Filipendula ulmaria), h. heinputk (Angelica sylvestris), sookastik (Calamagrostis canescens), kõrvenõges (Urtica dioica), ojamõõl (Geum rivale), h. maavits (Solanum dulcamara), roomav tulikas, lodu- (Carex loliacea), tupp- (Carex vaginata), mets- ja pikk tarn (Carex elongata), h. metsvits (Lysimachia vulgaris), h. jänesesalat (Mycelis muralis), tähtheinad, h. jänesekapsas, püsik-seljarohi, h. saluhein (Milium effusum) jt. liigid. Samblarinne peamiselt mikrokõrgendikel, metsakäharik, kähar salusammal, tüviksammal, teravtipp, roossammal jt. Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohale iseloomulikud taimed. Raiestikud uuenevad enamasti vegetatiivselt sanglepa ja kasega, harva saarega
annaabi.ee 
